Riigikogus toimus 4. juunil täiskogu istung, kus arutati kehalise aktiivsuse tõstmist olulise tähtsusega riikliku küsimusena. Selle tuules saatis sotsiaalkomisjon haridus- ja teadusministeeriumile (HTM) kirja, kus uuriti, millises etapis on laste kehaliste võimete monitooringu andmebaasi loomine.

Süsteemi loomisel tahetakse võtta eeskuju Soomes juba kasutatavas Suomi liikkeelle (soome k. Soome liikvele), mille käigus tehakse igal aastal 5. ja 8. klasside õpilastele kehalise võimekuse teste.

Selline raamistik annab noorte terviseseisust tervikliku ülevaate ning võimaldab teha ka järgmiseid konkreetseid samme, mitte jääda ideetasandile.

Kusjuures küsimus pole ainult rahvatervises, vaid asjal on ka tugev majanduslik pool. Nimelt selgus Soome uuringust, et vähese liikumisaktiivsuse kulu on riigile 3,2 miljardit eurot aastas. Aktiivselt liikujate osakaalu tõus 23 protsendilt 50-le on aga näiteks ühe miljardi suurune kokkuhoid.

Tegemist on ennetava tegevusega, niisiis tähendab sportlikum rahvas tervemat rahvast, seda nii füüsiliselt kui ka vaimselt.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni juhi Signe Riisalo (Reformierakond) sõnul oli kirja saatmise eesmärk eelkõige ministeeriumi nügimine tegutsemisele.

"Me toetame kõigest hingest seda [laste füüsiliste võimete monitoorimist]," sõnas Riisalo.

Tema sõnul ei ole vastuolu liikumisõpetuse ning laste füüsilise testimise vahel. Nimelt on Eesti koolides alates 2024. aasta sügisest kehaline kasvatus asendatud liikumisõpetusega, mis ei hinda enam õpilase kiirust ega jõudu, vaid peab oluliseks õpilaste liikumisoskuste arendamist. Lisaks on õppetöösse rakendatud ka teoreetiline-kirjalik osa.

Uuendatud süsteemiga ei toimu hindamine määratud normide järgi, vaid hinnatakse vastavalt kujundavalt või kokkuvõtvalt. Seega ei tule hinne kokku erinevatest sooritustest, nagu 100 meetri jooks ja kaugushüpe, vaid muul viisil.

"Üks asi on hinne lõputunnistusele, teine monitoorimine [riiklikuks statistikaks]," selgitas Riisalo.

Praegu jagavad vastutust noorte kehalise võimekuse eest mitu osapoolt. Ühelt poolt tegeleb mitme programmiga EOK, teisalt tegeleb haridusvaldkonnaga HTM ning spordivaldkond on kultuuriministeeriumi valitsemisalas, tõsi küll, pigem tippspordi kontekstis.

Riisalo sõnul peaks aga vähemalt noorte kehaline areng jääma HTM-i hallata ning minister Kristina Kallas (Eesti 200) on selles temaga ühel nõul.

Kuigi EOK loodud liikumisharrastuse üleriigiliseks arendamiseks ja koordineerimiseks loodud liikumisharrastuse kompetentsikeskuse kodulehel leiduva info kohaselt peaks noorte monitoorimise programm valmima veel selle aasta sees, siis haridusminister Kallase sõnul ministeeriumil sellist kohustust ei ole.

Kuna lausaline isikuandmete kogumine nõuab muudatusi ka põhikooli- ja gümnaasiumseaduses, võtab see kõik Kallase sõnul aega.

"Ei saa ju päris nii olla, et minister vaatab iga lapse kehakaalu," lausus Kallas.

Ministri sõnul sai ta ka teisipäeva hommikul kokku EOK peasekretäri Kristo Tohveriga ning sealgi oli sama teema arutlusel. Võimalik lahendus oleks tasemetöö formaat, kus seni mõõdetakse noorte oskusi näiteks matemaatikas ja eesti keeles.

See ei tähendaks aga, et iga lapse kehalist võimekust mõõdetaks, vaid protsess toimuks valimi põhjal.

"Noori ei peaks igas klassis testima, vaid piisaks näiteks esimesest, neljandast ja seitsmendast klassist," selgitas Kallas.

Praeguse valitsuse ja riigikogu koosseisuga seda märulit poliitiku sõnul teha ei suuda ning optimistliku prognoosi järgi võiks niisiis noorte riiklik kehaliste võimete monitoorimine lahti minna alates 2028. aastast.

Noorte kehalise suutlikkuse kohta on muret avaldanud ka kaitsevägi, kus füüsiliste testide läbimisprotsent on aasta-aastalt langenud. Utsitamaks noori ajateenistusse paremas füüsilises vormis tulema, maksab riik eelmisest aastast kõikidele, kes sooritasid 300 punkti skaalal hinnatava testi vähemalt 240 punktile preemiat 50 eurot kuus.

Tartu Ülikooli teadlaste koostatud monitoorimise süsteemi esimene versioon on aga juba valmis ning esmaprojekt ka läbitud. Selle käigus on vaja teha piiksutesti, kus kiirenevas tempos tuleb läbida 20 meetri pikkune vahemaa, hüpata hoota kaugust, pigistada käe dünamomeetrit ning testida painduvust.