Jaanilaupäev sellele järgneva jaanipäevaga koondavad kõik nähtused, mis käivad tõeliselt hea elu juurde, eriti tänavu, mil ilmateade annab lootust suurele päikesele ja vaid väikestele pilvedele. Kui ilm on kuum ja taevas selge, siis võib Läänemere kerge vaevaga Vahemereks mõelda, aga selle positiivse vahega, et Läänemere ääres saab eesti keelega hakkama ega pea itaalia või hispaania keelega maadlema.

Kui ilm on paigas, siis järgmise suure rõõmu toovad muidugi vabad päevad. Jaanilaupäevane võidupüha lisab vabale olemisele ka patriootliku aspekti ja kui isiklik vabadus ning riiklik vabadus kokku panna, siis on meil ühes päevas lausa mitu vabadust. Eestlased olla töökas rahvas, aga see võib olla küll stereotüüpne arvamus või lausa müüt, sest ma ei tea küll ühtegi inimest, kes läheks tööle sama entusiastlikult ja rõõmsa meelega kui jaanitulele, eriti arvestades teadmist, et ka järgmisel päeval ei pea tööle minema.

Kui ilm ja vabadus paigas, siis kolmandana muudab jaaniaja ideaalseks olemiseks kahtlemata söök, mida on palju ja igal pool. Iga normaalse küla või aedlinna üle laotub tuhandetest grillidest õhkuv küpsetusaroom. Taimetoitlased grillivad köögivilju, vaesemad inimesed lihtsamat siga või kana ja rikkad, ma ei tea, näiteks jõehobu või elevanti ning ega olulist vahet ei olegi, peaasi, et süüa on ja üle kogu maa hõljuv grilliving lennuliiklust oluliselt ei segaks.

Vabadusele, ilmale ja sageli mõõdutundetule söömisele ning joomisele lisaks toob jaanipäev kaasa koosolemisi perekonna või sõpradega, millele pakub leevendust sõnajalaõie otsimine, mille mõtlesid välja need vanad eestlased, kes jaanitule ääres jauramisest ära väsisid ja metsa vaikust ja üksindust nautima suundusid.

Hiljutise jaanikulude uuringu järgi kantakse pühade tähistamise majanduslikku koormust ühiskonnas väga erinevalt ning tüüpiline suurema eelarvega tähistaja on keskealine kõrgharidusega ja lastega partnerlussuhtes olev mees, kes töötab suure tõenäosusega juhtival kohal.

Lühidalt öeldes kulutavad jõukamad inimesed uuringu järgi pühade tähistamisele rohkem kui vaesemad inimesed, milles on, tuleb tunnistada, oma sirgjooneline loogika, aga see on ju suurepärane uudis, eriti neile, kes arvavad, et rikkamad peavad ühiskonnale enam tagasi andma. Seega toob jaanipäev meie ühiskonda ka võrdsust juurde, olles loonud omamoodi vabatahtliku astmelise pühademaksu.

Kindlasti on jaanipäeval ka oma negatiivsed küljed. Igal aastal peab üle kordama, et vintis peaga ei tohi ujuma minna ega autorooli ronida. Eks need tegevused on küll osa looduslikust valikust, mis muudavad rahva pikemas perspektiivis targemaks ja elujõulisemaks, kuid autoõnnetuses ei pruugi elu kaotada ainult purjus juht, vaid ka ilmsüüta inimesed. Tobe, et nendest rahvakommetest loobumist peab järjepidevalt jutlustama, aga ju käib seegi paraku lahutamatult jaaniaja juurde.

Kui jaaniaja kõik positiivsed küljed kokku võtta, saamegi tulemuseks Eesti, kus me võiksime tõesti kogu aeg elada. See oleks maa, kus on soojad ilmad, kus päevad on pikad ja valgust rohkem kui pimedust, kus kõik inimesed on saunas puhtaks küüritud ja terveks viheldud ning lõhnavad kui mesi ja niisked kaselehed, kus kõigil on kõht täis, kus kõige ohtlikum olukord on üle lõkke hüppamine ja kus valitsevad vabadus, võrdsus ja viinakokteilid.

Nii et kõik erakonnad ja poliitikud, kes vähem kui aasta pärast toimuvate riigikogu valimiste jaoks programme ja loosungeid välja nuputavad, võiksid kaaluda kõige vingemat lubadust, mis tõesti kõiki valijagruppe kõnetaks: kindlustada Eestile igikestev jaanipäev.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.