"Värsked andmed peegeldavad selgelt Eesti ühiskonna sotsiaalmajanduslikku reaalsust, kus pühade tähistamise ulatus on otseses sõltuvuses rahakoti paksusest," selgitas Turu-uuringute analüütik Irina Strapatšuk.

Analüütiku sõnul on tüüpiline suurema eelarvega tähistaja keskealine, kõrgharidusega ja lastega partnerlussuhtes olev mees. Samuti töötab ta valdavalt juhtival kohal. Eelseisvad pühad mööduvad täiendavate kulutusteta enam kui pooltele madala sissetulekuga inimestele. Sama kehtib Kirde-Eesti elanike, muust rahvusest inimeste ja eakate kohta.

Regionaalne võrdlus tõi esile pealinna ja maapiirkondade lahknevused. Väljaspool Tallinna asuvad Põhja-Eesti elanikud kulutavad pühadele kõige enam. Selles piirkonnas plaanis 21 protsenti elanikest välja käia üle 100 euro.

"Maapiirkondades, eriti külades ja alevikes, on tähistamine märkimisväärselt aktiivsem ja seal plaanib kulutusi teha 55 protsenti inimestest," märkis Strapatšuk.

Lõuna-Eestis kavandas 28 protsenti vastajatest pühadeks kuni 50 eurot. Lisaks arvestas 17 protsenti sealsest elanikkonnast 50 kuni 100 euro suuruse väljaminekuga. Tallinnas ja Kirde-Eestis leidus kulutustest loobujavaid seevastu kõige rohkem. Nendes piirkondades jätsid kulutamisplaanid tegemata vastavalt 45 ja 49 protsenti inimestest.

"Sooline ja rahvuspõhine jaotus näitab, et pühade tähistamise majanduslikku koormust kantakse ühiskonnas väga erinevalt," tõdes analüütik.

Mehed näitasid üles suuremat valmisolekut pühadele raha kulutada. Üle 100 euro plaanis välja käia 19 protsenti meestest. Naiste seas kavatses sama suure väljamineku teha vaid 10 protsenti. Koguni 46 protsenti naistest ei plaani pühadeks üldse kulutusi.

Enamik lahutatuid ja leski kulutada ei plaani

Rahvuste võrdluses teevad eestlased oluliselt suuremaid kuluplaane. Eestlastest jätab lisakulutused tegemata 37 protsenti. Muust rahvusest elanike seas ulatus nullkulu aga 51 protsendini.

Alaealiste lastega pered panustavad pühadesse kõige rohkem. Nendes leibkondades teevad 22 protsenti vastajatest üle 100-eurose väljamineku. Koos elavad partnerid avavad rahakotti samuti sagedamini. Neist jätab pühade-eelarve nulli vaid 32 protsenti.

Lahutatud isikutest ja leskedest ei planeerinud lisakulutusi vastavalt 54 ja 50 protsenti.

Vanusegruppide lõikes avasid rahakoti kõige enam 35 kuni 49 aastased inimesed. Selles rühmas plaanis 23 protsenti vastajatest jaanipäevaks kulutada üle 100 euro. Üle 75 aastastest ei teinud kulutusi 46 protsenti.

Kõrgharidusega inimestest jätab kulud tegemata 32 protsenti. Madalama haridustasemega vastajate puhul oli see näitaja 47 protsenti. Ettevõtjad, juhid ja tippspetsialistid eraldavad pühadeks suurima eelarve. Selles rühmas kulutas 27 protsenti inimestest üle 100 euro.

Kõige madalama sissetulekuga grupis jäi tulu pereliikme kohta alla 500 euro kuus. Selles rühmas loobub pühadeostudest 66 protsenti vastajatest.

"Need pered, kes uuringu kohaselt ei suuda ots otsaga kokku tulla ja kellel ei jätku raha isegi toiduks, loobuvad pühadeostudest 61 protsendil juhtudest," lausus Strapatšuk.