ERR Kiievis: ukrainlased valmistuvad järjekordseks raskeks talveks

Ukrainlased valmistuvad talveks, mis võib tänavu tulla veelgi raskem kui varem. Elumaju ja taristut rünnatakse viimasel ajal ööpäev läbi ja taastumiseks on vähe aega.
Esmaspäeval keset päeva sai tabamuse Kiievi kesklinnas asuv Ukraina teaduste akadeemia hoone. See ongi kurnamissõda – tähtis ei ole mitte ainult see, kui palju kahju sa võid vaenlasele tekitada, vaid ka see, kui vastupidav sa ise oled.
Hukkus üks inimene ja neli sai vigastada.
"Päevased löögid on erinevad varasemast. Kunagi toimusid massiivsed rünnakud öösel ja hommikul. Seejärel töötasid päästjad. Praegu kestab see kõik katkematult juba kolmandat ööpäeva ja tegelikult peaaegu terve kuu," lausus Kiievi päästeameti pressiesindaja Pavlo Popov.
Kui kaua see veel kestab, ei tea isegi kõige targemad analüütikud.
"See on pikk, veniv ja ulatuslik sõda, mis nõuab riigilt, ühiskonnalt ja kogu ametkonnalt täiesti teistsugust toimimist. Eriti kui arvestada, et see on raske ja pikaajaline," ütles sõjaanalüütik ja fondi Tule Elusana Tagasi juht Taras Tšmut.
Samas on Ukraina kaitse-eelarves 27 miljardi dollari ehk enam kui 23 miljardi euro suurune puudujääk. See tekkis eelmise kaitseministri Mõhhailo Fedorovi ametiajal.
"Selle aasta puudujääk on 8–10 miljardit. See on summa, mis tuleb katta. Selle põhjuseks on nii vale plaanimine kui ka raha ümbertõstmine kaitse-eelarve ühest kulureast teise," lausus analüüsikeskuse United Ukraine juht Ihor Popov.
"Palgarahaks kavandatud raha kasutati muuhulgas täiendavate droonide ostmiseks. Droonid on meile vajalikud, kuid kasutati vahendeid, mida tegelikult ei olnud," lisas ta.
"Venelased suurendavad sõja intensiivsust ja hinda. Sõda muutub üha kallimaks. Tõsiasi on see, et kui meil ei ole võimalik vahendeid niimoodi ümber paigutada nagu neil, siis peame olema oma kuludega väga ettevaatlikud. Ukraina kahjuks nii ei käitu. Kasutame üldiselt igasuguseid ressursse halvasti," leidis Tšmut.
Raha saab anda ainult Euroopa. Kuid Euroopa rahastamine sõltub reformide tempost, sealhulgas terve rea seaduste vastuvõtmisest. Seni ei ole Ukraina parlament sellega kiirustanud.
"Nüüd on üks väljapääs – reformida. Ursula von der Leyen ütleb, et Ukrainale on ette nähtud üle 35 miljardi euro. See katab kogu selle puudujäägi. Tuleb lihtsalt oma lubadused täita," lausus Ukraina parlamendisaadik Rostislav Pavlenko.
Praegu sooviks Ukraina sõlmida vähemalt ajutise relvarahu. Kui Donald Trump kutsus Ukrainat üles lõpetama rünnakud Venemaa naftatöötlemistehaste vastu, nõustus Ukraina kohe, nähes selles võimalust.
"Trumpi palvet on kuulda võetud. Ukraina on nõus pidama läbirääkimisi energiataristuga seotud relvarahu üle, kuid ainult võrdsetel alustel. Venemaa esitab nimekirja objektidest, mida palutakse mitte rünnata, ja Ukraina esitab oma nimekirja, kuhu kuulub muuhulgas suurlinnade kommunaaltaristu ja Odessa piirkonna Suur-Odessa sadamaala. Sellise relvarahu võiks sõlmida juba enne USA valimisi," rääkis Popov.
Saabuv talv võib Ukrainale kujuneda veelgi raskemaks kui möödunud talv. Kuid paljud ukrainlased keelduvad seda uskumast.
"Mina nii ei arva. Ma arvan, et tõenäoliselt on tegu Venemaa infosõjaga. Ja meil on alati terve hulk kasulikke idioote, kes seda kõike võimendavad. Ma arvan, et läheb umbes samamoodi nagu seni," ütles Mihhailo.
Toimetaja: Marko Tooming










