Viimastel nädalatel on rahvusvahelises meedias ilmunud ridamisi lugusid võimalikest Venemaa sammudest NATO idatiival. ÜRO peaassamblee kõrgetasemelisel nädalal New Yorgis hoiatasid Baltimaade juhid, et narratiiv "Baltikum on järgmine" läheb nende hinnangul liiga kaugele.

"Siin on omajagu irooniat. Veel viis aastat tagasi hoiatasime Venemaa ohu eest. Nüüd peame hoopis hoiatama, et sellega üle ei pingutataks. Aga ikka kiputakse pealkirjades üle võimendama, kirjutades "Baltikum on järgmine" või "Baltimaid rünnatakse samamoodi nagu Ukrainat 2022. aastal"," lausus Läti president Edgars Rinkevics.

Näiteks Leedu evakuatsiooniplaanidest sai rahvusvaheline uudis, kui riigis hakati avalikult rääkima valmistumisest erinevateks kriisiolukordadeks. Teema jõudis nii kaugele, et Poola kaitseministrilt küsiti, kas Venemaa rünnaku korral aitaks Poola Leedu elanikke evakueerida ja võtaks neid vajadusel vastu.

"Alustame valest otsast. Me ei peaks rääkima evakueerimisest, sest see on plaan B, C või D. Peaksime rääkima plaanist A. Ja plaan A on tugevdada meie riiklikku julgeolekut," ütles Leedu president Gitanas Nauseda.

Ja just New Yorgis sai see plaan A ühe olulise kinnituse. Leedu teatas, et uus USA vägede rotatsioon on juba teel riiki. Peagi tuli samasugune kinnitus ka Eestile.

"Ameerika väed Eestis, Lätis, Leedus, Poolas tagavad meie julgeolekut ja annavad väga selge sõnumi ka Venemaale, et mingisugust agressiooni mõtet ei tasu oma peas väga liigutada," lausus Eesti välisminister Margus Tsahkna.

"Meil oli president Trumpi vastuvõtul temaga päris hea vestlus. Ta ütles meile justkui naljatades, aga samas üsna tõsiselt, et kui meil tekib probleeme, siis helistaksime talle. Ta hoiab pahad tegelased eemal," ütles Rinkevics.

USA teatas suvel oma vägede paiknemise ülevaatamisest Euroopas ning see tekitas Baltimaades küsimusi Ameerika kohaloleku tuleviku kohta. Leedu välisministri sõnul tuleb Balti riikidel ka edaspidi näidata, miks on USA-l kasulik seal kohal olla.

"Meie, Balti riigid, peame veenma Ühendriike, et pikas plaanis on just siin nende jaoks kõige kasulikum kohal olla, sest see annab USA-le suurima strateegilise, sõjalise, majandusliku ja rahalise kasu," lausus Leedu välisminister Kestutis Budrys.

Samal ajal kui Washington kinnitab oma sõjalist kohalolekut Baltimaades, proovib Trumpi administratsioon parandada suhteid Valgevenega. Minsk on vabastanud poliitvange, Washington leevendanud osa sanktsioone ning Donald Trump räägib võimalikust suurest tehingust Valgevene kaaliumväetise ostmiseks.

Kuid pealtnäha puhtalt majanduslikul tehingul võivad olla märksa laiemad poliitilised ja julgeolekualased tagajärjed.

"Mõistan, et president Trump tegutseb USA põllumeeste huvides, sest neil on kaaliumväetist vaja. Kuid minu arvates on igasugune tehing ebaseadusliku režiimiga riskantne, sest sellistest tehingutest saadud raha läheb repressioonideks või Venemaa sõjamasina toetamiseks," märkis Valgevene opositsiooniliider Svjatlana Tsihhanovskaja.

Balti riigid suhtuvad Washingtoni katsetesse suhteid Minskiga parandada skeptiliselt. Valgevene käitumises pole seni nähtud piisavat muutust, mis annaks põhjust survet leevendada.

"Ma ei näe põhjust, miks Euroopa riigid peaksid oma Valgevene-vastase sanktsioonipoliitika üle vaatama, sest Valgevene käitumine ei ole muutunud. Sealt lähtub endiselt suur osa meid ähvardavatest ohtudest. Valgevene aitab jätkuvalt Venemaad agressioonis Ukraina vastu ning paneb toime kuritegusid omaenda kodanike vastu. Kuni see ei muutu, ei saa ka meie oma seisukohta muuta," lausus Budrys.

Tsihhanovskaja sõnul ei saa suhteid Valgevenega vaadata lahus Ukraina sõjast. Lukašenka režiim toetab Moskvat ja on valmis Venemaad vajadusel igal moel aitama. Tema hinnangul ei saa välistada isegi seda, et Minsk annaks Venemaale uuesti oma territooriumi Ukraina ründamiseks.

"Ärgem unustagem, et ta tegi seda juba 2022. aastal. Ja uskuge mind: kui Putinil on meie territooriumi uuesti vaja, siis kasutatakse seda Lukašenka loal," ütles Tsihhanovkaja.

Samal ajal süvendab Ukraina kaitsekoostööd Euroopa liitlastega. New Yorgis sõlmisid Ukraina riigipea Volodõmõr Zelenski ja Soome president Alexander Stubb droonileppe, mis näeb ette tehnoloogia ja sõjakogemuse jagamist ning ühist tootmist.

"Ukrainal on praegu töös kümmekond droonilepet. Ja allkirjastasime sellise dokumendi partneritega, kes on tegelikult meie tõelised sõbrad, sest usaldus on väga oluline," ütles Zelenski.

Zelenskil oli New Yorgis arvukalt kohtumisi Euroopa liidritega, kuid kõige suuremad panused olid kohtumisel USA presidendi Donald Trumpiga. Ukraina riigipea läks kohtumisele kolme peamise sooviga: saada Trumpi abiga Venemaa läbirääkimiste laua taha, jõuda Moskvaga vastastikuse energiarahuni ning tugevdada Ukraina õhutõrjet.

"Ma arvan, et nad jõuavad kokkuleppele. Ma ei taha öelda, milline see kokkulepe saab olema. Oleme sellest palju rääkinud, sealhulgas president Putiniga. Ja ma arvan, et midagi hakkab juhtuma;" lausus Trump.

Hiljem ütles Zelenski, et Ukrainale vajalikud Patrioti õhutõrjeraketid on tulemas, kuid ei täpsustanud, kust, kui palju ega millal need Ukrainasse jõuavad.

Diplomaatiline suhtlus jätkus ka Washingtoni ja Moskva vahel. USA välisminister Marco Rubio kohtus New Yorgis Venemaa välisministri Sergei Lavroviga. Pärast kohtumist teatas Rubio, et Washington on kutsunud Vladimir Putini detsembris Miamis toimuvale G20 tippkohtumisele.