Riigikaitse saab valitsuse plaani kohaselt järgmisel aastal 2,2 miljardit eurot. Raskuspunkt on õhu- ja raketikaitsel, süvalöögil ja kaugtulel ning laskemoonal, milleks nähakse ette 632 miljonit. Kaitseminister ütles, et kõik on nii, nagu peab, ehkki eelarve kokkupanemise juures tema ei olnud.

"Kui me räägime kaitse-eelarvest, siis suures osas selle taga on kaitseväe ekspertiis ja selles ma ei julge küll kuidagi kahelda," sõnas kaitseminister Martin Herem.

Mehitamata õhusõidukite arendamisse panustatakse 100 miljonit eurot. Ei mainita maismaa ega mere mehitamata sõidukeid. Koostöös Eesti kaitsetööstusega arendatakse lahendusi, mis võimaldavad mehitamata süsteemid siduda Eesti kaitsevõimega. Seni on lõviosa Eesti kaitsetööstuse toodangust läinud ekspordiks.

"Kui me räägime kaitsetööstusettevõtete käibest, siis eelmise aasta käive oli 750 miljonit, millest kaks kolmandikku oli eksport ja kolmandik Eesti siseturu jaoks. See aasta näeme käibe kasvu ja ma arvan, et see tuleb ühe miljardi kanti ära, millest kolmandik jääb Eesti turule," ütles Eesti kaitsetööstuse liidu tegevjuht Kalev Koidumäe.

"Kui ma nüüd võtan puhtalt ohuhinnangu poolest, siis meile on oluline saada asju kiiresti, kui see, et nad oleks toodetud Eestis," ütles Herem.

Kaitse-eelarvega tulevad kaasa riigikontrolli märkused eelmiste eelarvete kasutamisel tehtud vigade kohta. Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Raimond Kaljulaid ütles, et hakkab kaitseväe arvepidamisel näpuga järge ajama.

"Riigikaitsekomisjon on võtnud sihiks, et me kavatseme sel ja järgmisel aastal väga teraselt silma peal hoida sellel, kuidas kaitsevägi riigikontrolli poolt tehtud etteheiteid lahendab, et kõik need probleemid seoses varude arvestusega ja finantsjuhtimisega saaksid lahenduse," lausus riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Raimond Kaljulaid.