Sisseränne on oluline osa riigi julgeolekust, aga tegelik olukord näitab, et ikka pääsevad Lätti need, kel pole selleks õigust või kes on saanud fiktiivse elamisloa. Näiteks saabub inimene Läti kõrgkooli õppima, kuid jätab õpingud pooleli ja elab Lätis edasi, kuigi peaks lahkuma.

"Kõik etapid on seni olnud kontrollimatud. Naeruväärne, et kolmandate riikide kodanikud seavad meile tingimusi, mitte meie parlamendis," lausus Läti seimi eelarve- ja rahanduskomisjoni aseesimees Arturs Butans.

Uus seadus muudab rangemaks immigratsiooni tingimused ja kontrolli, aga hindab olukorda ka laiemalt tööturu, keeleõppe ja hariduse valdkonnas.

"Esimest korda väideldi kaitsekomisjonis sisserände poliitika üle laiemalt. See pole seadus piirangutest ega näe välja nagu valitsuse seatud tingimused. Ei. See on seadus immigratsioonipoliitikast, kus on arvestatud ka majandusvaldkonna vaadet," sõnas Läti seimi kaitse-, siseasjade ja korruptsioonitõrje komisjoni esimees Raimonds Bergmanis.

Piiridel hakatakse kasutama biomeetriat ja kiirendatakse andmevahetust teiste Euroopa Liidu riikidega. Lätti tulijate kohta kogutakse teavet juba enne nende riiki jõudmist. Enim väitlusi põhjustas elamisloa saamine investeeringute eest. Lõpuks jäi seadusesse tingimus, et välismaalasel on õigus taotleda tähtajalist elamisluba kuni viieks aastaks, kui on kantud investeeringu tegemiseks riigi asutatud fondi 150 000 eurot ja tasutud Läti riigile 10 000 eurot.

Eritingimused ja keelud kehtivad Venemaa ja Valgevene taustaga ettevõtjaile, kuid presidendi hinnangul peaks seda täpsustama näiteks raha päritolu ja investeeringute eesmärgi kontrollimiseks. Riigipea hinnangul peab parlament võtma selgema seisukoha ka Läti-sõbralikest kolmandatest riikidest pärit kinnisvaraostjate suhtes.

"Hispaanias, Iirimaal ja Hollandis olid väga kuulsad kuldviisade programmid. Viimasel ajal on kõik need suletud. Elamislube investeeringute vastu enam ei anta. Euroopa Komisjon tegi tugevdatud järelevalvet ja pöördus hiljem Euroopa kohtusse Malta pärast, sest seal kehtis kuldpassi võimalus - kodakondsus investeeringute vastu. See keelati ära," ütles Läti seimi Progressiivide fraktsiooni esimees Kaspars Briškens.

Siseministeerium on Lätis nüüd Rahvuslaste Ühenduse hallata.

"Eesmärk on kehtestada sisserändajate maksimumarv, mis meie ühiskonnas on lubatud. See ei tohi kahtluse alla seada meie enda rahva eksisteerimist," lausus Läti siseminister Janis Dombrava.