Samuti näeb uus seadus välismaalastele ette võimaluse saada investeeringu eest kuni viieaastane ajutine elamisluba.

Muudatuste autorite sõnul kehtestab uus seadus selgema ja läbipaistvama sisserändesüsteemi, reguleerides välismaalaste riiki sisenemise ning riigis elamise, töötamise, õppimise ja väljasaatmise korda ning vähendades samal ajal fiktiivse sisserände riske.

Seadus toob kaasa mitmeid praktilisi muudatusi. Kasutusele võetakse kolmandate riikide kodanike kontroll välispiiridel ja uus piirilt tagasisaatmise kord, samuti hakatakse laialdasemalt kasutama biomeetrilisi andmeid ja teabevahetust Euroopa Liidu andmebaasidega, mis parandab isikute tuvastamist.

Elamislubade andmise korda täpsustatakse, karmistades nende väljastamise tingimusi ja laiendades juhtumeid, mil loa andmisest võib julgeolekukaalutlustel keelduda või selle tühistada. Samal ajal karmistatakse kontrolli enne isiku Lätti sisenemist, nõudes üksikasjalikumat teavet riiki sisenemise eesmärgi ja viibimistingimuste kohta.

Karmimad nõuded on ette nähtud ka õpingute ja töötamise valdkonnas. Ülikoolid on edaspidi kohustatud teatama välisüliõpilaste põhjuseta puudumistest kolme päeva möödudes, senise 14 päeva asemel. Eksmatrikuleeritud üliõpilased peavad teatud eranditega Lätist lahkuma.

Seadus tugevdab integratsiooninõudeid, nähes ette varajase integratsiooni programme ja riigikeele õpetamist välismaalastele ning tugevdab järelevalvet kolmandate riikide kodanike töölevõtmise üle, suurendades tööandjate vastutust.

Kolmandal lugemisel kiideti heaks ka kaitse-, siseasjade ja korruptsioonitõrjekomisjoni varem toetatud ettepanek täiendada immigratsiooniseadust uue sättega, mis võimaldab välismaalastel saada investeeringu eest kuni viieaastase ajutise elamisloa.

Muudatus lisab uue lõike, mille kohaselt võib ajutise elamisloa anda välismaalasele, kes on sõlminud lepingu ja teinud vähemalt viieks aastaks vähemalt 150 000 euro suuruse investeeringu riigi asutatud alternatiivse investeerimisfondi. Lisaks peab välismaalane tasuma riigieelarvesse 10 000 eurot.

Samas kehtib elamisluba ainult juhul, kui selle kehtivusaja jooksul fondivalitseja kinnitab, et investeerimislepingut ei ole lõpetatud ja investeeringu summa ei ole langenud alla 150 000 euro.

Eesmärk on meelitada majandusse investeeringuid, tagades samal ajal rangema kontrolli investeeringute säilimise üle kogu elamisloa kehtivusaja jooksul.

Lisaks tuleb ajutise või alalise elamisloa korduval taotlemisel esitada dokumendid läti keeles, samas kui esimese loa puhul võib neid endiselt esitada ka inglise keeles.

Lisaks võttis seim kolmandal lugemisel vastu endise siseministri Rihards Kozlovskise (Uus Ühtsus) ettepaneku täpsustada oluliselt immigratsiooniseaduses juhtumeid, mil välismaalasele võib elamisloa andmisest keelduda või selle tühistada, tugevdades julgeolekunõudeid. Elamisloa andmisest võib keelduda, kui välismaalane on tunnistatud süüdi Lätis või välismaal toimepandud kuriteos.

Saadikud leppisid kokku lisada uus säte, mis näeb ette rangema hindamise ajutise elamisloa korduvate taotluste puhul. Eelkõige keeldutakse loa andmisest, kui välismaalast on halduskorras karistatud sõjalise agressiooni või sõjakuritegusid või totalitaarseid režiime ülistavate sümbolite kasutamise eest avalikus kohas või on ta tunnistatud süüdi kuriteos, mille eest on ette nähtud üle kolmeaastane vabadusekaotus või mis on klassifitseeritud tahtliku kuriteona.

Saadikud toetasid ka seimi õigusbüroo ettepanekut tugevdada laste õiguste kaitset sisserände valdkonnas. Muudatuste kohaselt võib välismaalastest alaealiste kinnipidamist kasutada ainult viimase abinõuna ja ainult juhul, kui see on lapse parimates huvides.

Uus raamistik näeb ette ka piirangud kolmandate riikide kodanike töölevõtmisele madala kvalifikatsiooniga ametikohtadel ja karmimad karistused rikkumiste eest, samuti tugevama kontrolli õpingute valdkonnas, sealhulgas täiendavate turvamehhanismide kaalumise.

Seaduse põhisätted jõustuvad 1. jaanuaril 2027.