Keskkonnaameti ette valmistatud määruse eelnõu järgi moodustatakse Saaremaast läände jääv Kolgi madaliku looduskaitseala ning Sõrve poolsaarest edelasse jääv Irbe madaliku looduskaitseala. Tegemist on esimeste looduskaitsealadega Eesti majandusvööndis.

Need kaks kaitseala moodustatakse, et kaitsta Eesti majandusvööndis paiknevat karide elupaigatüüpi, kalade koelmu- ja toitumisalasid ning lindude talvitus-, toitumis- ja rändepeatuspaiku.

Keskkonnaameti hinnangul on Kolgi ja Irbe kaitsealad äärmiselt olulised karide elupaigatüübi kaitsel, kuna Kolgi kaitsealal asub üle 25 protsendi ja Irbe kaitsealal ligi 15 protsenti kogu majandusvööndi karidest. Mõlemat ala peetakse Eesti avamere üheks liigirikkaimaks merepõhjapiirkonnaks.

Samuti kaitstakse mõlemal alal linnuliike, nagu järvekaur, punakurk-kaur, väikekajakas ja aul, koos nende elupaikadega. Irbe ala kaitse-eesmärk on lisaks kaitsta mustvaerast ja võldast ning tagada nende elupaikade säilimine. 

Kaitse-eeskirja järgi oleks Kolgi ja Irbe kaitsealal lubatud inimeste viibimine, ujuvvahendiga sõitmine, rahvaürituse korraldamine ja kalapüük, välja arvatud püük traalpüünistega. Keelatud oleks majandustegevus, uute ehitiste püstitamine, loodusvarade kasutamine ning jahipidamine. Keskkonnaamet põhjendab piiranguid sellega, et merepõhja kahjustavad tegevused ja ehitamine ohustaksid kaitstavaid elupaiku ning lindude toitumis- ja rändealasid.

Kolgi ja Irbe kaitsealade moodustamise ettepaneku tegi 2020. aastal Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut. Määruse eelnõu avalik väljapanek toimus tänavu kevadel ning selle kohta said ettepanekuid esitada nii riigiasutused, kohalik omavalitsus kui ka huvirühmad.

Kolgi ja Irbe kaitseala loomine aitab kaasa Eesti eesmärgile suurendada kaitstavate merealade osakaalu, märgitakse eelnõu seletuskirjas. Euroopa Liidu elurikkuse strateegia järgi peab aastaks 2030 olema kaitse all vähemalt 30 protsenti liikmesriikide merealast. Praegu moodustavad kaitsealad Eesti merealast on 27,6 protsenti.

"Eesti on võtnud endale eesmärgi kaitsta 30 protsenti merealast ja algatatud samm on selle sihi täitmisel oluline. Samal ajal on kaitsealad piiritletud nii, et need arvestavad laevaliikluse vajadustega ega takista Eestil meretuuleenergia riiklike eesmärkide saavutamist," ütles Sutt.