Trofimovi sõnul on banaan üks keerulisemaid puuvilju, millega tarnijatel tuleb tegeleda. "Selle teekond saab alguse Lõuna-Ameerikast, sealt liigub see Kesk-Euroopa ladudesse ja sadamatesse ning lõpuks autodega Tallinnasse," ütles Trofimov.

Banaanid saabuvad Eestisse rohelistena ning läbivad siin küpsemisprotsessi. "Küpsetamine võtab olenevalt partiist viis kuni seitse päeva ning temperatuur on selle ajal 17 kuni 19 kraadi. Kasutame ka etüleengaasi, mis aitab küpsemisprotsessil sujuvalt toimuda," selgitas spetsialist.

Sarnase küpsetusprotsessi läbivad ka avokaadod ja mangod, kuid seda tehakse peamiselt Hollandis ja Hispaanias. Eestisse jõuavad need juba küpsena.

Marjad tuuakse Eestisse sõltuvalt aastaajast erinevatest riikidest. Kui suvel pärinevad need peamiselt Euroopast, näiteks Portugalist, siis talvel ka Lõuna-Ameerikast. Pikema transpordi tõttu kasutatakse väiksemaid pakendeid, et kaup paremini säiliks.

Talvisel ajal jõuavad tomatid Eesti poodidesse peamiselt Hispaaniast ja Marokost. "Need ei ole samad tomatid, mida kasvuhoonest võtta. Maitse ja lõhn on teistsugused, sest pikaks transpordiks kasvatatakse vastupidavamaid sorte," tõdes Trofimov.

Levinud väited, et suvikõrvitsaid, baklažaane või õunu värvitakse, et need kaupluses atraktiivsemad välja näeksid, Trofimovi sõnul tõele ei vasta. Õunte puhul kasutatakse üksnes looduslikku mesilasvaha, mis annab viljale läike ja aitab seda paremini säilitada.

Ka mürkide olemasolu kontrollitakse tema sõnul põhjalikult nii päritoluriigis kui ka Eestis.

Karlskroona on aastate jooksul katsetanud mitmesuguste eksootiliste viljade müügiga, kuid nende valikut on vähendatud. Trofimovi sõnul on nõudlust piiranud nii ostjate hinnatundlikkus kui ka tagasihoidlik huvi.

Mandritevahelised eksootilised viljad saabuvad Eestisse peamiselt konteinerlaevadega. Lõuna-Ameerikast Kesk-Euroopasse kestab transport ligikaudu neli nädalat, Aafrikast umbes kaks nädalat ning sealt lisandub veel ligikaudu nädal teekonda Eestisse.

Trofimovi sõnul valmistuvad puu- ja köögiviljade tarnijad ka Euroopa Liidu uueks pakendimääruseks, mis hakkab kehtima 2030. aastal. Täpsemad juhised peaksid valmima 2027. aastal.

Euroopa Liidu uued pakendinõuded võivad tema hinnangul tulevikus mõjutada nii tootjaid kui ka tarbijaid. "Kõik juhivad tähelepanu sellele, et tootjad peavad vahetama kõiki liine, mis toob endaga kaasa väga suuri kulusid. Kõik see kajastuks hindades, mis meil poelettidel on," lausus spetsialist.

Kilepakendite kasutamise piiramine võib vähendada värskete maitsetaimede säilivust. "Näiteks võtame tilli, mis tuleb siia otsapidi vees. Selleks, et ta säiliks paremini, on ta enamikul kaubanduslettidel kilekeskkonnas. Kui see keelatakse ära, väheneb tilli säilivusaeg poelettidel," lisas ta.