Sinimägede kaitselahingute toimumispaika tuli langenutele austust avaldama ligi 400 inimest. Seda on rohkem kui mullu, kuid korraldajate hinnangul vääriksid Eesti vabaduse eest võidelnud sõdurid suuremat tänu.

Eesti riik pole siiani tunnistanud kaitselahingutes osalenuid vabadusvõitlejate ja veteranidena.

"Nad seisid selle eest, et oleks võimalik taastada Eesti vabariik. Nad andsid võimaluse pea sajal tuhandel inimesel Eestist lahkuda ja eksiilis hoida eksiilvalitsust. Tänane vabariik ei tunnusta neid. See on häbi. Riigikogul puudub julgus tunnustada Eesti leegionäri kui vabadusvõitlejat kui veterani," rääkis Eesti Leegioni Sõprade Klubi ELSK juhatuse liige Martin Sööt.

Mälestusüritusel võtsid sõna erukindralid ja riigikogu liikmed. Poliitikud lubasid tänuvõla lunastada ja aastakümneid kestnud valehäbist jagu saada

"Ma arvan, et see häbenemise põhjus ongi see, et kohe hakatakse kleepima külge natsisümboolikat sellele, aga sellel pole natsisümboolikaga mitte mingit pistmist. Siin langesid mehed, kelle ideed ja mentaalne valmisolek oli Eestit kaitsta, mitte kaitsta Natsi-Saksamaad. Kuidagi see arusaamine tuleb murda," ütles kindralmajor reservis Riho Ühtegi.

Riigikogu aseesimees Arvo Alleri (EKRE) hinnangul tuleb lahingu veteranide vääriliselt tunnustamine võtta riigikogu vastavas komisjonis üles.

"Nüüd selle mälestuskivi juures mingi mälestamine toimub, aga see võiks olla ikkagi natuke kõrgemalt veel tunnustatud. Siin ei olnud asjatu võitlemine, siin oli oluline võidelda ja see oli oluline Eesti riigi jaoks," sõnas Aller.

1944. aasta Sinimägede kaitselahinguid peetakse Eesti ohvriterohkeimaks. Ainuüksi eestlasi hukkus Sinimägedel ligi kaks ja pool tuhat.