Kuigi vägivald ja võimu kuritarvitamine on raske teema, toovad Musta Kasti näitlejad selle vaatajateni lustlikumas vormis läbi etüüdide, muusika, laulu ja tantsu. Samal ajal kehastatakse sigu. Lavastaja soov on panna nii inimesi mõtlema, kas võimuohjad on nende elus tasakaalus.

"Siga on alati väga-väga, ta on äärmuslik. Ta on hästi nunnu, hästi intelligentne, ta on hästi julm, ta on hästi labane, ta on hästi räpane. Kuna võimu ja vägivallaga me käime ka äärmusi mööda, siis läbi selle tundus sea positsioon erinevates, ka üldtuntud tekstides olevat just see kujund, mille läbi me laudakabarees rääkima võiks hakata," lausus lavastaja Jaanika Tammaru.

Mitu tuntud teksti on lavastusse ka publiku jaoks äratuntavalt põimitud. Nende hulgas näiteks "Tõde ja õigus" ning "Loomade farm".

"Selline kolmainsus, mis kõigepealt sead mu peas kõlksuma pani, oli seotud "Loomade farmi" sigadega; oli seotud sellega, kuidas vaba maailma liider ütles naisajakirjanikule, tasa nüüd, notsu, väga terava küsimuse peale, väga õigustatud küsimuse peale. See tekitas kohe küsimuse, kes selles olukorras tegelikult siga on. Ja kolmanda teemana, mis lavastusse küll ei jõudnud, on käsitlus "Odüsseiast", mis on läbi Kirke silmade, mõtisklus ühes arvustuses, et kui sinu saare peale maandub suur laevatäis meesterahvaid, võib-olla sul on õigus nad sigadeks muuta, kui nad su ukse taha tulevad. Ja juurde veel kolm põrsakest ja "Rongisõidu" laul ja põssa-põssa-põssa, kutsu-kutsu-kutsu käib siit ka väga huvitava võnkega läbi," rääkis Tammaru.

Lisaks tuntud tekstidele on lavastusse jõudnud näitlejate endi kogemusi ja mõtteid võimu kuritarvitamisest.

"Näitlejatena me käime ühiskonnas silmad lahti ja kõigil on midagi, mis neid kõnetab, kui me räägime võimusuhetest. On see siis riigi võim kodaniku suhtes, on see lähisuhete võimudünaamika. Meil väga mitmes proovis oli laua ümber arutelu ja me kõik saime jagada enda lugusid," ütles näitleja Maarja Tammemägi.