"Ma tahaksin südamele panna kõikidele neile, kes kaitseministeeriumis selles komisjonis ka neid filme valivad, et tegelikult igasugune liigne plakatilik või selline hästi ära silutud ja lokitud film on pigem siiski ebausaldusväärne ja see, kui me räägime Eesti kaitsmisest, siis minu nägemus, minu usk on see, et tõde töötab ikkagi kõige paremini," kommenteeris Raag.

Konkursile ootab kaitseministeerium mängu-, dokumentaal- ja animafilmide, telesarjade ning narratiivsete videomängude projekte. Kaitseministeerium on Eesti sõjafilmide valmimist toetanud üle 20 aasta, sealhulgas filme "Nimed marmortahvlil", "1944" ja "O2".

Ministeeriumi esindaja Thomas Melli sõnul võimaldavad erinevad audiovisuaalsed vormid jõuda eri põlvkondadeni.

"Kaitsetahe on Eesti riigikaitse oluline osa ning selle tugevdamine on ka meie üks põhiülesannetest. Filmide ja teiste selliste audiovisuaalteoste toetamine on üks võimalus sellesse panustada. Ja film on lõpuks see meedium, aga ka tänapäeval näiteks videomängud, mis jõuavad laia publikuni ning aitavad rääkida riigikaitsest viisil, mis kõnetab eri põlvkondi," ütles Mell.

Varem kaitseministeeriumi konkursil dokumentaalfilmi tegemiseks toetust saanud Raag leiab, et rahastamisotsuste tegemisel tuleb arvestada ka võimaliku tagasilöögiga.

"Need inimesed, kes ministeeriumis raha annavad, need peavad ära nägema, et kui filmitegija oma vaimus liigub liiga lihtsa propagandistliku nägemuse suunas, siis see pigem võib anda negatiivse tagasilöögi," märkis Raag.

Kaitseministeeriumi rahastuse saamiseks peab projekt haakuma riigikaitseliste eesmärkidega. See tõstatab küsimuse, kui palju saab riik rahastajana filmi sisu suunata.

"Meie kaitseministeeriumina ei sekku kuidagi filmitegijate loomingulisse vabadusse. Me ei kirjuta neile ette stsenaariumi, me ei kirjuta ette teemasid, me ei kirjuta ette rollilahendusi, vaid filmitegijad ise saavad neid ettepanekuid meile teha," selgitas Mell.

Kaitseministeerium ootab konkursile taotlusi 18. novembrini. Toetusraha saab kasutada järgmisel aastal.