Tegemist on laborist saadud esialgse infoga ning ametlikku analüüsiprotokolli veel ei ole.

Saaremaa vald soovitab vee igakülgse ohutuse tagamiseks vett enne joogiks tarbimist keeta.

Vald teatas, et koheselt võetakse kordusproovid, alustatakse veetrasside ennetavat kloreerimist ja trasside loputamist.

"Veevõrgu laialdane saastumine coli-laadsete bakteritega viitab pigem veehaardest tuleva toorvee kui vee veevõrgus saastumisele, kuid enne kordusproovide tulemusi on keeruline saastumise põhjuseid hinnata. Kuressaare Veevärk on olukorrast teavitatud ka terviseametit ning kooskõlastanud edasised tegevused," seisis valla kodulehel.

Valla leht kirjutas veel, et Coli-laadsed bakterid on tavapärased keskkonnabakterid, mis esinevad näiteks väliskeskkonnas (toitainerikkas vees, reovees, pinnases, lagunevas taimses materjalis). Nende leidumine vees ei põhjusta üldiselt inimese haigestumist kuid indikaatornäitajana võib anda väärtuslikku infot joogivee jaotusvõrgu kohta.

"Üksikute coli-laadsete bakterite sisaldumine joogivees viitab eelkõige torustike loputamise vajadusele. Üks võimalus vee puhtuse kindlustamiseks on kloori lisamine joogivette. Üksikute coli-laadsete bakterite puhul on terviseriski avaldumine vähetõenäoline. Kuna aga riskirühmi tuleb siiski ettevaatusprintsiibist lähtuvalt enam kaitsta, rakendatakse nende leiu puhul tavapärasest rangemaid meetmeid," seisis valla lehel.

E. coli on bakteriliik, mis kuulub inimese ja loomade loomulikku mikrobiotasse. Looduslikku vette ja kaevudesse võib see sattuda eelkõige suuremate vihmasadude või lume sulamise ajal maapinnalt kaasa kanduva orgaanilise ainega. E. coli esinemine vees on eelkõige signaal sellest, et joogivett tuleb täiendavalt kontrollida ning vajadusel veetöötlust korrigeerida. Kuigi enamik E. coli tüvesid on täiesti ohutud, võib teatud harvaesinevate tüvede puhul tekkida haigestumise risk, mistõttu suhtutakse igasse leidu alati täie tähelepanuga ja võetakse kohe tarvitusele vajalikud sammud vee kvaliteedi taastamiseks.