Hiljuti tuli ilmsiks, et Eesti on maksnud kokku 70 miljonit eurot Ukrainale mõeldud mürskude eest, mida riik pole kätte saanud. Neljapäeval arutas teemat ka riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon. Kui enamik summast läks India vahendajafirmale, siis nüüd selgus, et probleemseid ettevõtteid, kellega lepinguid sõlmitud, on teisigi.

"Suurusjärgus veidi üle kümne miljoni on siis kaks ettevõtet. Need nimed ma praegu jätaks veel RKIK-i menetleda. Nad andsid ka täna infot, et äkki ikkagi õnnestub ära lahendada," ütles kolmapäeval kaitseministri ametist tagasi astunud Hanno Pevkur (RE).

RKIK-i juht Elmar Vaher ütles aga, et läbirääkimised kahe firmaga pole õnnestunud ning keskus teeb ettevalmistusi, et nende vastu kohtusse pöörduda. India firma on juba kohtusse antud nii Eestis kui Strasbourgis. Vaher lisas, et muredest tõukuvalt on tema lühikese ametis oldud aja jooksul tulnud teha mitmeid parandusi kaitseinvesteeringute keskuse töös.

"Minu hinnangul RKIK asutusena, süsteemina, ei olnud tegelikult sellise kaitse-eelarve suurendamiseks lihtsalt valmis. Minu seitsme kuu üks ülesanne on olnud luua meeskond, kes on sellisele võimele võimeline üldsegi vastu panema, hankeid korraldama. Me oleme korrastanud otsustamisahelat, et kes, mida, millal otsustab, selleks, et kõik otsused ei oleks peadirektori lauas, sest see ei ole ühele inimesele võimalik," ütles Vaher.

Vigade parandus ootab ees ka kaitseministeeriumit.

"Kaitsevaldkonna täisinventuur lisandus täna sellesse plaani, mis kaitseministeeriumil on. Nii meil on ülevaade sellest, et millised varud-varad kuskil on, kas neid on vaja revideerida, kui kaua need on kasutuskõlblikud ja nii edasi. Ja lisaks RKIK-i uus juht Elmar Vaher teeb ülevaate ka kõigist lepingutest, mis seal on, millised kohustused võivad riigile tulla. Lisaks iga kuu hakkab nüüd käima kaitseminister ja kaitseväe juhataja meile seda ülevaadet andmas," lausus peaminister Kristen Michal (RE).

Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni juht Anastassia Kovalenko-Kõlvart ei näe aga, et kaitseministeerium ja kaitseinvesteeringute keskus teemat piisava tõsidusega võtaksid.

"Mul on tunne, et üleüldse selline riskide hindamine, riskidest teavitamine ja kogu see protseduurika pole lõpuni arusaadav ja tegelikult pole ka läbi mõeldud. Probleem on ka selles, et pidevalt me näeme juhtkonna vahetusi, eriti riigi kaitseinvesteeringute keskuses ja seetõttu me näeme ka seda, et vastutus hajub," sõnas Kovalenko-Kõlvart.