Riigi kaitseinvesteeringute keskuse juht Elmar Vaher sõnas reede hommikul "Terevisioonis", et hetkel on RKIK sõlminud 28 lepingut, millest kaheksa on tänaseks problemaatilised. Hiljem täpsustas RKIK-i meediasuhete ekspert, et inimliku eksituse tõttu oli tabelites tekkinud viga ning tegelikult on kokku 27 lepingut, millest seitse on üles öeldud. Kõigi 27 lepingu summa on umbmääraselt 350 miljonit eurot.

"Nende (probleemsed lepingud - toim) puhul võib öelda, et need ei ole läinud nii, nagu me soovisime, et see kaup Ukrainasse jõuaks," ütles Vaher.

Ühe ettevõttega sõlmitud nelja lepingu osas pöördus RKIK rahvusvahelisse arbitraaži. Kahe ettevõtte sõlmitud ühe ühislepingu osas pöörduti Harju maakohtusse. Nende lepingute kogusumma on 59,8 miljonit eurot.

Lisaks on RKIK üles öelnud veel kahe ettevõttega sõlmitud kaks lepingut, mille puhul valmistatakse samuti ette materjale kohtusse pöördumiseks. Nende lepingute kogusumma on 11,8 miljonit eurot.

RKIK-i juhi sõnul on keeruline anda hinnangut, kas enne tema ametiaega oli hangete sõlmimise standard madalam.

"Kuidas inimesed mõtlesid tol hetkel, mina ei tea, sest ma ei olnud siis RKIK-is tööl. Olin eraettevõtja, jälgisin ka seda mängu meediast, nii nagu tavakodanik ikka. Mis on mulle selge, on see, mis on kirjas. Me oleme materjalid kokku kogunud ja advokaadi kaudu kohtusse esitanud. Usun, et kohtupidamine leiab aset veel selle aasta lõpus või järgmise aasta alguses," sõnas Vaher.

Vaheri sõnul on hetkel ainus võimalus raha tagasi küsida, sest kui Eesti ettevõtete või Eesti enda läbiviidud hangete osas, saab olla paindlikum ja saab ise otsuseid teha, siis välisvahendite kasutamisel on Euroopa Liit seadnud väga selged piirangud.

"Üks piirangutest on aeg ja see aeg on läbi. See tähendab, et me pidime hanke läbi viima teatud ajaga. Tarne pidi toimuma kindlatel aegadel ja kui seda ei juhtunud, siis see oli üks põhjustest, miks me pidime selle lepingu üles ütlema. Kõige tähtsam põhjus oli aga ikkagi see, et see kaup, mida nad meile näitasid ja mida me oleme käinud ekspertidega vaatamas, ei ole lihtsalt see, mida Ukraina sooviks oma sõja võitmiseks," selgitas Vaher.

Hiljuti selgus, et Eesti on maksnud kokku 70 miljonit eurot Ukrainale mõeldud mürskude eest, mida riik pole kätte saanud. Ebakvaliteetse tootmise tõttu võib mürsu kasutamine olla ohtlik või ei täida oma eesmärki. Vaheri hinnangul ei olnud tark otsus sõlmida leping ja teha ettemakseid riiuliettevõttele, kelle eesmärk on lihtsalt Euroopa Liidus toimetada ja midagi vahendada. RKIK-i juhi ametisse asudes ei olnud Vaheril enda sõnul muud enam teha, kui asuda oma õigusi kaitsma.

"Need lepingud olid tolleks hetkeks juba üsna sellises järgus, kus teha ei olnud väga midagi ja tuli asuda oma õigusi kaitsma. Seepärast oli esimestel päevadel minu jaoks selge, et siin ei ole pääsu. Läbirääkimised tuleb lõpetada väärikalt ja viisakalt, kuid oma õiguste kaitseks tuleb minna kohtusse. Selle nimel me tööd tegime ja kas märtsis või aprillis me ka kohtuteed alustasime," ütles Vaher.

Paljud töötajad, kes toona lepinguid sõlmisid, on tänaseks RKIK-ist lahkunud. Samamoodi ka eelmine peadirektor Magnus-Valdemar Saar.

"See, kuidas nemad mõtlesid ja mis oli sellise käitumise puhul otsuste aluseks, olgu nende südametunnistuse küsimus," ütles Vaher, lisades, et ei tea, kas Saar lahkus probleemsete lepingute tõttu.

Vaheri hinnangul oli RKIK-is varasemalt töökoormus liiga suur ning organisatsiooni juhtimine oli teistsugune. Otsustajad oli liiga vähe ning mitmete silmapaaride puudumine võiski viia vigadeni. Ühtlasi puudus ülevaade, miks ühel või teisel ajahetkel sääraseid otsuseid tehti ja läbi viidi.

"Ka riigikontroll ütleb täna, et meie varasemad otsused RKIK-is aastatel 2024 ja 2025 ei ole taasloetavad. Me ei leia üles vastuseid, miks me niimoodi otsustasime. See lugu, mis on uuriva ajakirjanduse poolt lahti rullunud – siin tuleb ajakirjanikele öelda, et tubli töö – näitab samuti selgelt, et meie otsused ja käitumine ei ole fikseeritud. Seda tuleb teha paremini," sõnas Vaher.

Vaher tunnistas, et sai kõneallolevatest lepingutest teada oma esimesel tööpäeval ning kaitseminister Hanno Pevkur andis mõista, et olukorraga tuleb tegeleda ning oma õiguste eest seista.

"Mina valisin teekonna, et läbirääkimised lõppevad ja me ei allu enam nendele lubadustele, et küll me kohe toome, me oleme Ukraina poolt ja nii edasi. Mina sain teha ainult üht: kaitsta meie õigusi, sest meil on vaja tagada Ukraina abistamine ja raha õiguspärane kasutamine," lausus RKIK-i juht.

Prokuratuur algatas teisipäeval kaitseministeeriumi haldusala uurimiseks kriminaalmenetluse, mis puudutab nii käesoleva kui ka möödunud aasta riigikontrolli auditites käsitletud asjaolusid. Kellelegi kuriteokahtlustust esitatud ei ole.

Hanno Pevkur teatas kolmapäeval "Aktuaalses kaameras", et astub kaitseministri ametist tagasi. Ta oli kaitseministri ametis alates 2022. aastast.

Kolmapäeval ilmnes, et Eesti soovis osta Ukrainale mürske ja maksis kokku 70 miljonit eurot ettemaksu India ettevõtjatele, kes polnud väidetavalt varem ühtegi mürsku müünud.

Vaata "Terevisiooni" intervjuud RKIK-i juhi Elmar Vaheriga: