Paremäärmuslasest Ben Gvir tutvustas neljapäeval plaani, mida ta loodab rakendada juhul, kui valitsuskoalitsioon säilitab pärast eelseisvaid 27. oktoobri valimisi võimu. Plaani eesmärk on viia valdav osa Gaza palestiinlastest territooriumilt välja "vabatahtliku väljarände" sildi all.

Valimiskampaaniate hoogustumise ajal esitatud plaani käivitamine on äärmiselt ebatõenäoline ning see tooks kaasa ulatusliku rahvusvahelise vastuseisu, märkis väljaanne.

Ben Gvir nimetas kava "Eraldumiseks 710". Nimi viitab nii Iisraeli 2005. aasta eraldumisele Gazast kui ka 7. oktoobril 2023 toimunud Hamasi korraldatud terrorirünnakule, milles Iisraeli parempoolsed süüdistavad osaliselt just toona toimunud vägede väljaviimist. 

Kava järgi viiakse esimese aastaga Gazast välja 250 000 elaniku, kolme aastaga 1,11 elanikku ja seitsme aastaga 1,86 miljonit elanikku. Kokku elab Gazas 2,3 miljonit elanikku 

"Praeguste rahuillusioonide asemel vajame reaalseid väljarändesamme," märkis Ben Gvir. "Selle asemel, et kaevata tunneleid, on aeg pakkida kohvrid." 

Kava järgi luuakse väljaviimise koordineerimiseks eraldi ministeerium. 

Uue väljarändeministeeriumi asutamine ja juhtimine on erakonna Otzma Yehudit üks peamisi nõudmisi järgmise valitsusega liitumiseks.

Ben Gvir avaldas kahetsust, et omal ajal ei võetud kuulda mõrvatud paremäärmuslikku ministrit Rehavam Ze'evit, hüüdnimega Gandhi, kes propageeris etnilist puhastust ning palestiinlaste ümberasustamist Jordani Läänekaldalt ja Gazast.

Kava kohaselt saaksid väljarändajad spetsiaalse paketi, mis sisaldab toetust reisimiseks, esmase eluaseme leidmiseks, kutseõppeks ja tööhõiveks kuni 24 kuu jooksul. 

Samuti makstaks sihtriikidele toetust vastavalt vastuvõetud elanike arvule. 

Otzma Yehuditi teatel kaalutakse sihtkohtadena Türgit, Etioopiat, Kongot ja mitmeid määratlemata Araabia riike.

Projekti käivitamiseks on vaja Iisraeli algset investeeringut 10 miljardi seekli (umbes kolm miljardit dollarit) ulatuses, millele peaks rahvusvahelise osaluse toel lisanduma kuni 50 miljardit seeklit.

Ben Gviri sõnul peeti teda alguses äärmuslaseks, kuid olukord muutus, kui USA president Donald Trump teatas avalikult, et väljarände soodustamine võiks olla Gaza probleemile lahendus. 

Vaid päev varem kinnitas kaitseminister Israel Katz, et massilise väljarände plaanid on endiselt laual. Tema sõnul külmutas need ajutiselt vaid Trump, kes algselt pakkus 2025. aasta veebruaris välja Gaza elanike ümberasustamise, misjärel Iisrael lõi kaitseministeeriumi juurde "vabatahtliku väljarände" osakonna. 

Trumpi algne kava pälvis aga Egiptuse ja palestiinlaste tugeva hukkamõistu, mistõttu ta loobus sellest sihtriikide puudumise tõttu.

Ehkki Trump rääkis vahepeal sõjast räsitud rannikualast luksuskuurorti arendamisest ning hiljem lubas julgustada elanikke paigale jääma, on Iisraeli julgeolekuametnikud püüdnud soikunud plaani taas päevakorda tuua.

Katz kinnitas kolmapäeval, et plaani "arutatakse pidevalt".

Pärast 2023. aasta 7. oktoobril Lõuna-Iisraelis toimunud Hamasi rünnakut on valdav osa Gaza elanikest sunnitud oma kodudest põgenema. 

Iisraeli rünnakutes on Gaza Hamasi juhitava tervishoiuministeeriumi andmetel hukkunud üle 73 400 inimese, neist 1330 pärast 2025. aasta oktoobri relvarahu.

Iisraeli kaitsejõud (IDF) peavad neid arve üldjoontes täpseks, hinnates, et iga hukkunud terroristi kohta sureb kaks kuni kolm tsiviilisikut.

Kuigi USA toetatud relvarahu peatas suurema sõjategevuse, jätkab IDF õhulööke piirkonnas tegutsevate väidetavate terroristide vastu. Gaza on endiselt jagatud Iisraeli ja Hamasi kontrollitavateks aladeks ning läbirääkimised desarmeerimiseks ja piirkonna ülesehitamiseks liiguvad teosammul.

Möödunud nädalal andis ÜRO Rahunõukogu Gaza erisaadik Nickolay Mladenov julgeolekunõukogule ülevaate olukorrast. Ta nentis, et kuigi Hamas nõustus desarmeerimisplaaniga, on edasine areng peatunud Iisraeli vastuseisu tõttu. Iisraeli hinnangul ei taga 30. juulil aktsepteeritud kava tegelikku desarmeerimist ning seetõttu keeldub riik vägesid välja viimast.

Mladenov kritiseeris teravalt Iisraeli piiranguid Gaza elanikele varjupaigatarvikute tarnimisel ning pidevaid õhulööke.

Samuti heitis ta Hamasile ette sõjalise tegevuse peatamise nõude rikkumist. Erisaadik rõhutas, et Iisraelilt ei nõuta uue desarmeerimiskava vastuvõtmist, vaid Trumpi 20-punktilise rahuplaani raames antud lubaduste täitmist.