Oluline Venemaa-Ukraina sõjas teisipäeval, 8. septembril kell 17.02:

- Zelenski: USA saadikud esitasid läbirääkimisteks mitu mõistlikku ideed;

- Zelenski kavatseb arutada Trumpiga septembris talvist õhutõrjepaketti;

- Ühendkuningriik annab Ukrainale õhutõrjeks 100 miljonit, sealhulgas Patriote;

- Venemaa jätkas öösel õhurünnakuid Kiievile;

- Vene õhurünnakutes Kiievile sai surma kaks inimest;

- Ukraina avalikustas Rootsi radarlennukite kasutamise;

- Venemaa kaotas kaks hävitajat Su-35S;

- Ukraina droonid tabasid Taganrogi lennubaasis koptereid Mi-35 ja Mi-8;

- Angelina Jolie külastas Harkivi poksiklubi;

- Palisa: Venemaa seadis Donbassi vallutamiseks uue tähtaja;

- Prantsusmaa lubas tugevdada Ukraina õhutõrjet;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1410 sõdurit.

Saksamaa saadab Ukrainale enda varudest veel püüdurrakette

Saksamaa saadab Ukrainale enda varudest veel püüdurrakette Patrioti õhutõrjesüsteemide jaoks, ütles kaitseminister Boris Pistorius teisipäeval.

"Ma olen otsustanud tarnida Ukrainale hädavajalikke PAK-2 püüdurrakette Bundeswehri varudest," ütles Pistorius Ukrainat toetavate riikide veebikohtumisel.

EL lubas Ukrainal osta laenuraha eest USA Patrioti raketisüsteeme

Euroopa Liit teatas teisipäeval, et on nõustunud lubama Ukrainal kulutada osa oma 90 miljardi euro suurusest laenust USA-s toodetud Patrioti õhutõrjeraketisüsteemide ostmiseks.

Ukraina Euroopa toetajad otsivad kiiresti võimalusi, kuidas aidata lappida auke Kiievi kaitses, kuna riigil napib Venemaa rakettide allatulistamiseks kriitilise tähtsusega püüdurrakette.

"Tervitan liikmesriikide kokkulepet teha Ukrainale erand Patrioti õhutõrjesüsteemide jaoks ülioluliste komponentide ostmiseks," ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.

Kiiev on teatanud, et Patrioti süsteem on kõige tõhusam Vene ballistiliste rakettide allatulistamiseks.

Zelenski: USA saadikud esitasid läbirääkimisteks mitu mõistlikku ideed

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles teisipäeval, et Kiievit külastanud USA rahuläbirääkijad esitasid mitu mõistlikku ideed, mida arutada sõja lõpetamise üle peetavatel läbirääkimistel.

USA presidendi erisaadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner külastasid nädalavahetusel nii Venemaad kui ka Ukrainat.

Zelenski ütles ajakirjanikele WhatsAppi meediavestluses, et järgmise kolmepoolse kohtumise võiksid korraldada Türgi, Araabia Ühendemiraadid, Šveits või mõni muu riik. Ta eeldas, et seal arutatakse muu hulgas teraviljavedusid ja energiataristut.

Zelenski kavatseb arutada Trumpiga septembris talvist õhutõrjepaketti

President Volodõmõr Zelenski ütles teisipäeval, et loodab kohtuda USA presidendi Donald Trumpiga septembri lõpus ning kavatseb arutada talveks mõeldud õhutõrjepaketti.

Venemaa on Ukraina õhurünnakuid intensiivistanud ning Kiievit ähvardab tõsine õhutõrjevahendite nappus.

Ühendkuningriik annab Ukrainale õhutõrjeks 100 miljonit, sealhulgas Patriote

Ühendkuningriigi valitsus teatas teisipäeval, et panustab sel talvel Ukraina õhukaitsevõimekusse 100 miljonit naelsterlingit (115 miljonit eurot), tarnides Kiievile muu hulgas ka Patriot-rakette.

Kaitseministeeriumi teatel tarnib Suurbritannia osana panusest Kiievit toetavasse NATO programmi ka õhutõrjerakette, suurekaliibrilist suurtükimoona ja droone.

Varustus tarnitakse enne talve, aidates Ukrainal kaitsta oma elutähtsat riiklikku taristut, tsiviilisikuid ja relvajõude Venemaa rünnakute eest, lisas ministeerium.

Ukraina kasutab enda kaitsmiseks Venemaa ballistiliste rakettide rünnakute eest kõige moodsamaid lääne õhutõrjesüsteeme, peamiselt USA päritolu Patriote.

Riik on aga teatanud püüdurrakettide puudusest alates sellest, kui Ameerika Ühendriigid ja Iisrael alustasid veebruaris sõda Iraaniga, mis suunas tarned ümber.

Suurbritannia on olnud üks Ukraina suurimaid toetajaid Venemaa tõrjumises pärast Moskva täiemahulist sissetungi oma naaberriiki 2022. aasta veebruaris.

Ühendkuningriigi peaminister Andy Burnham külastas augustis Ukrainat oma esimesel välisvisiidil pärast juuli lõpus ametisse asumist.

Hiljuti nõustus Suurbritannia andma Ukrainale üle teavet kaugmaaraketi SCALP komponentide kohta, mis on Ühendkuningriigi Storm Shadow' Prantsusmaal toodetud versioon, et Ukraina saaks rajada kohalikud koosteliinid nende valmistamiseks.

Ühendkuningriigi uus kaitseminister Wes Streeting juhib teisipäeval kaaseesistujana oma esimest Ukraina kaitsekontaktgrupi kohtumist, kuhu kuulub 50 Ukrainale sõjavarustust pakkuvat riiki.

"Nii peaminister kui ka mina kuulsime oma esimestel Kiievi-visiitidel selgelt ja valjult, kui oluline on Ukrainat sel talvel toetada, kuna [Vene režiimi juht Vladimir] Putin valmistub kasutama talve relvana, jätkates barbaarsete rünnakutega tsiviil- ja energiaobjektide vastu," ütles Streeting.

Venemaa alustas uuesti õhurünnakuid Kiievile

Venemaa ründas ööl vastu teisipäeva Kiievit ja teisi Ukraina piirkondi taas ballistiliste rakettide ja reaktiivdroonidega, andes sellega märku, et USA erisaadikute visiidi ajaks kehtestatud paus õhurünnakutes on lõppenud.

Kuigi USA presidendi erisaadikute Steve Witkoffi ja Jared Kushneri visiit möödus Kiievis ilma õhurünnakuteta, hakkas Venemaa kohe pärast nende lahkumist Ukraina pealinna pihta droone tulistama. Vaherahu jõudis lõplikult lõpule teisipäeva varahommikul, kui Venemaa korraldas Kiievile kombineeritud raketi- ja droonirünnaku.

Kohapeal viibivate väljaande The Kyiv Independent ajakirjanike sõnul kõlasid pealinnas plahvatused kohaliku aja järgi kella 3.30 paiku. Umbes kümme minutit hiljem kõmatas veel üks tugev kärgatus.

Kohaliku aja järgi kella 04.14 teatas Kyiv Independenti ajakirjanik Ženja Doluda kuni kuuest kiires jadas toimunud plahvatusest.

Teated järgnesid Ukraina õhujõudude hoiatustele, et Venemaa ballistilised raketid ja reaktiivründedroonid on teel Kiievi poole.

Viimastel andmetel on pealinnas droonide tõttu kahjustada saanud vähemalt kaks mitmekorruselist elumaja. Samuti puhkes tulekahju ühes laos ja teatatud on mitmete sõidukite kahjustustest.

"Ühte rünnakupaika on saadetud meedikud," ütles Kiievi linnapea Vitali Klõtško. Teave ohvrite kohta pole veel kättesaadav.

Õhurünnakute tagajärjed ei ole veel selged. Elanikel on soovitatud varjenditesse jääda.

Õhuhäiresireenid kõlasid öösel ka teistes Ukraina piirkondades, mille hulgas loodeosas asuvas Rivne oblastis ja teistes rindejoonest kaugelasuvates piirkondades.

Ukraina õhujõud hoiatasid öösel, et Venemaa lasi tõenäoliselt välja

tiibraketid oma strateegilistelt pommitajatelt Tu-95 ja Tu-160.

Vene õhurünnakutes Kiievile sai surma kaks inimest

Venemaa ööl vastu teisipäeva toimunud rünnakutes Kiievile hukkus Ukraina pealinna sõjaväeadministratsiooni teatel vähemalt kaks ja sai haavata seitse inimest.

"Kella 6.30 seisuga on teada seitsmest haavatust. Kahjuks on teateid ka kahest vaenlase rünnaku tagajärjel hukkunust," teatas Kiievi linna sõjaväeadministratsioon Telegramis.

Vene õhurünnakud põhjustasid linnas tulekahjusid ja käivitasid autoalarmid.

Võimude teatel said rünnakutes kahjustada hooned üle kogu pealinna, sealhulgas viiekorruseline korterelamu Solomjanskõi rajoonis, samal ajal kui Podilskõi rajoonis süttisid sõidukid.

Kiievi linnapea Vitali Klõtško ütles, et inimesed on ühte tabamuse saanud elumajja lõksu jäänud.

Ukraina õhuohtu jälgivad Telegram-kanalid teatasid, et Venemaa alustas ballistiliste rakettide transportimist ja raskepommitajate ümberpaigutamist riigi idaosast Ukrainale lähematele lennuväljadele.

Poola teatas, et tõstis oma hävitajad Venemaa rünnaku tõttu õhku.

Ukraina avalikustas Rootsi radarlennukite kasutamise

Ukraina kinnitas ametlikult, et Rootsi tarnitud varajase õhuseire ja õhuoperatsioonide juhtimise lennukid (AEW&C) ASC 890 osalevad juba ligi pool aastat lahingulendudel, andes riigi õhutõrje- ja hävituslennukitele uue võime lahinguvälja olukorrast ülevaate saamiseks.

Ukraina kaitseministeeriumi teates meenutati, et lennukite üleandmine kuulutati välja 2024. aasta mais 1,25 miljardi dollari suuruse abipaketi käigus, seda kinnitati 2025. aasta augustis ning esimesed lahingulennud Ukraina kohal toimusid 2026. aasta märtsis.

Kiiev kasutab kahte ASC 890 lennukit, mis suudavad ulatuslikul alal avastada ja jälgida suurt hulka õhusihtmärke ning edastada selle info ühtsesse lahinguruumi olukorrapilti.

Koos lääneriikidelt saadud hävitajatega F-16, Mirage 2000 ja tulevikus ka Rootsi Gripenitega peaksid need lennukid moodustama osa NATO standarditel põhinevast võrgustatud õhulahingu süsteemist.

Nende väärtus ei seisne üksnes lennukite, tiibrakettide ja Shahedi tüüpi droonide avastamises suure vahemaa tagant, vaid ka sihtmärgi- ja hoiatusinfo edastamises hävitajatele ning maapealsetele õhutõrjesüsteemidele oluliselt varem.

Seega ei ole ASC 890 niivõrd iseseisev radarilennuk, kuivõrd kogu Ukraina õhutõrjesüsteemi võime kordistaja.

See võib parandada varajast hoiatamist, hävitajate koordineerimist ja olukorrateadlikkust võitluses Vene lennuväe ning kaugmaa-ründerelvade vastu. Samuti võib see aidata tuvastada vaenlase radarikiirguse allikaid, mida saaks seejärel rünnata.

Alles jääb aga oluline kitsaskoht: laskemoon. Parem sihtmärkide avastamine aitab kaasa suuremale arvule tõrjetabamustele ainult siis, kui Ukrainal on piisavalt õhk-õhk- ja maa-õhk-tüüpi rakette, millega nende lennukite edastatud info põhjal tegutseda, kommenteeris sõjasündmusi kajastav ühismeediakonto NSTRIKE.

Ukraine has officially confirmed that Swedish-supplied ASC 890 airborne early warning and control aircraft are now flying combat missions, adding a powerful new layer of battlefield awareness to the country's air-defense and fighter network.

Ukraine's Defense Ministry… pic.twitter.com/YYEybnVpty

— NSTRIKE (@NSTRIKE1231) September 7, 2026

Venemaa kaotas kaks hävitajat Su-35S

Venemaal Kurski oblastis põrkasid esmaspäeval kokku ja purunesid kaks Vene hävitajat Su-35S, teatasid ühismeediakanalid.

Õnnetuse asjaolusid ja tagajärgi ei ole veel avalikustatud, kuid Vene Telegrami kanali Vojevoda Veštšajet andmetel hukkus kokkupõrkes üks piloot, teine ​​aga jäi ellu.

️BREAKING: Two Russian Su-35S fighter jets collided in Kursk Oblast, according to Fighterbomber, a Russian source closely linked to military aviation. The cause of the collision is said to be unknown. pic.twitter.com/YqUHCTPQa9

— Special Kherson Cat (@bayraktar_1love) September 7, 2026

Hävitaja Su-35S on üks Vene õhujõudude peamisi relvasüsteeme, võrdselt Su-30 ja Su-34-ga. Nagu needki lennukid, on ka see varasema hävitaja Su-27 põhjalik edasiarendus.

Su-35S on neljanda põlvkonna mitmeotstarbeline reaktiivhävitaja, mida peetakse Venemaa üheks võimsamaks kaasaegseks hävitajaks, mis jääb alla vaid uuele lennukile Su-57.

Selle i väljatöötamist ajendasid disainerite ja sõjaväelaste soov muuta Su-27 "puhtast hävitajast" 4+ põlvkonna mitmeotstarbeliseks lennukiks, mis suudaks tõhusalt rünnata nii maa- kui ka õhusihtmärke.

Su-35S relvastuse valik on lai. Eelkõige saab see kasutada kaugmaa õhk-õhk-tüüpi raketti R-37M. Selle lennukaugus võib olla umbes 300 km. Su-35S on varustatud ka radariga N035 Irbis, mis tagab sihtmärkide tuvastamise märkimisväärsel kaugusel.

Venemaa õhu- ja kosmosevägi sai viimase partii Su-35S hävitajaid kätte selle aasta 27. augustil.

Ukraina luure teatel tabati pühapäeva öösel ajutiselt okupeeritud Krimmi poolsaarel ühtlasi vaenlase lennukit Su-24. Sõjaväeluure peavalitsus märkis, et lennuki kahjustuste ulatus on selgitamisel. 

Ukraina droonid tabasid Taganrogi lennubaasis koptereid Mi-35 ja Mi-8

Ukraina droonid tabasid esmaspäeval Taganrogi lennuväljal Venemaa koptereid Mi-35 ja Mi-8, teatas Ukraina sõjandusele ning kaitsetööstusele spetsialiseerunud meediaportaal Militarnyi.

Meediakanali andmetel tõestavad seda satelliidipildid, mida avaldasid mitmed analüütikud sotsiaalmeedias. Militarnyi informatsiooni kohaselt anti õhulöök Rostovi oblastis asuvale lennuväljale öösel.

"Üks kopter Mi-8 hävitati ja üks Mi-35 sai kahjustada," täpsustasid analüütikud.

Lennuväli asub umbes 40 kilomeetri kaugusel Ukraina riigipiirist ja seda kasutab aktiivselt Vene armee. Selle territooriumil asub 325. lennukiremonditehas, mis tegeleb transpordilennukite ja lennukite Il-76 remondiga.

Angelina Jolie külastas Harkivi poksiklubi

Hollywoodi staar ja humanitaaraktivist Angelina Jolie tegi oma viimase Ukraina-visiidi ajal üllatuskülastuse Vene tule all kannatavas Harkivi linnas asuvasse poksiklubisse, teatasid esmaspäeval riigi poksiliit ja klubi omanik.

Filmistaar, kes varem töötas ÜRO pagulaste erisaadikuna, on sõjast räsitud riiki külastanud vähemalt kaks korda alates sellest, kui Venemaa alustas 2022. aastal Ukraina vastu täiemahulist sissetungi.

Ukraina poksiliidu postitatud fotol võis näha Joliet ja tema poega Knoxi poksisaalis poseerimas. 

"Kuulus näitlejanna Angelina Jolie külastas Harkivis asuvat Spadkojemetsi poksiklubi," teatas liit Instagrami postituses.

"Tema poeg Knox pidas koos Ukraina kaitsjatega klubis Tai poksi treeningu," lisati teates.

Ukraina suuruselt teine linn Harkiv asub Venemaa piiri lähedal ja Venemaa väed on linna alates sissetungi algusest 2022. aasta alguses lakkamatult suurtükkidest pommitanud. Linn on igapäevaselt Venemaa drooni- ja raketirünnakute sihtmärgiks.

Spadkojemetsi klubi omanik Pavlo Tšõško ütles, et tal polnud aimugi, et kohtub Joliega, kui sai pühapäevaks saalibroneeringu.

"Kõigile küsijatele võin kinnitada, et see ei ole nali ega tehisintellekt. See juhtus täiesti juhuslikult. Angelina Jolie astus meie suureks rõõmuks meie saalist läbi," ütles Tšõško Instagrami postitatud videos.

Palisa: Venemaa seadis Donbassi vallutamiseks uue tähtaja

Ukraina presidendiameti asejuht Pavlo Palisa ütles, et Venemaa juhtkond, mis on Donetski oblasti piirideni jõudmise tähtaega edasi lükanud juba 15 korda, seadnud oblasti territooriumi vallutamiseks nüüd uue tähtaja.

"Venemaa poliitiline juhtkond püüab Donbassi vallutada 2026. aasta lõpuks ning sõjaväelased paluvad lükata tähtaja 31. märtsile 2027," sõnas Palisa esmaspäeval.

Ametnik lisas, et pühapäeval arutasid Ukraina sõjaväelased koos USA presidendi erisaadikute Steve Witkoffi ja Jared Kushneriga üksikasjalikult vaenlase plaane. Samuti põhjuseid, et miks need on aastateks paberile jäänud.

"Rindel saavutatud edasiliikumise eest maksavad venelased kõrget hinda ehk sadu hukkunud ja haavatud sõdureid ruutkilomeetri kohta," tõdes Ukraina presidendikantselei asejuht.

Palisa andmetel räägiti eraldi Venemaa õhurünnakutest Ukrainale.

"Uueks väljakutseks on reaktiivdroonid. Ja ka siin ei ole venelastel ühtegi enda tehnoloogilist läbimurret, sest  disain ega mootor pole nende arendused. Nad ei arendanud midagi, vaid võtsid valmistoote neilt, kes selle neile andsid. Ja me teame suurepäraselt, kes täpselt," rääkis ametnik.

Palisa märkis, et püüdurhävitajad on juba teenistuses, otsused tehakse ning Ukraina linnad saavad kaitstud.

"Meil pole kunagi kerge olnud. Oleme õppinud võitlema puuduse tingimustes ja jääme ka edaspidi püsima. Kuid partneritelt saadava abi hulk konverteeritakse otse päästetud eludeks. Nii sõjaväelaste ja ka tsiviilisikute omadeks. Seetõttu peame koos partneritega ja ühise rindena jätkama meie ühise tuleviku kaitsmist," võttis Ukraina presidendi kantselei asejuht teema kokku.

Väljaande Financial Timesi andmetel tõid Trumpi erisaadikud Kiievisse uuendatud versioonid varasematest dokumentidest, mille eesmärk on tagada rahu Ukrainas. Väljaanne märkis, et võtmeküsimuseks on Ukraina kontrolli all püsiv Donbassi territoorium, millele Venemaa pretendeerib kui enda omale, kuid mida pole seni suutnud vallutada.

Artiklis lisati, et Ukraina idapiirkond, millest 75 protsenti on Venemaa kontrolli all, on president Volodõmõr Zelenski jaoks niinimetatud punane joon.

Ukraina president on rõhutanud, et Ukraina ei loobu kunagi sellest ega ühestki teisest Venemaa vägede poolt okupeeritud territooriumist.

Prantsusmaa lubas tugevdada Ukraina õhutõrjet

Prantsusmaa jääb kindlaks oma plaanile tarnida Ukrainale õhutõrjesüsteeme SAMP/T, lubas president Emmanuel Macroni administratsiooni esindaja esmaspäeval.

Väljaande Bloomberg andmetel lubas Macron möödunud kuul, et Prantsusmaa saadab täiendavaid püüdurrakette, millega pidas tõenäoliselt silmas süsteeme SAMP/T. Lubadus anti vastusena Kiievi abipalvele tugevdada õhutõrjet sagenevate Venemaa õhurünnakute valguses.

Prantsusmaa ametnik, kes keeldus valitsuse reeglitele viidates oma nime avaldamast, võttis sõna pärast seda, kui pühapäeval saabusid Ukrainasse Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia kõrged esindajad.

Väljaanne märkis, et Macroni samm tehakse ajal, mil Euroopa teeb jõupingutusi Ukraina kaitse tugevdamiseks tagamaks Kiievile parem positsioon lahinguväljal ja mistahes tulevastel rahuläbirääkimistel.

Juulis teatas Prantsusmaa valitsus, et paigutab Ukrainasse kaks SAMP/T süsteemi, mis tagastatakse pärast seda, kui nende täiustatud versioon alates 2027. aastast kättesaadavaks muutub.

"Juulis leppisid Prantsusmaa ja Itaalia kokku ka nende ühiselt toodetavate Aster 30 rakettide tarnete kiirendamises oktoobrini. Lisaks on nad andnud litsentsi SAMP/T süsteemides kasutatavate rakettide tootmiseks Ukrainas," edastas Bloomberg.

Juulis jõudsid Pariis ja Kiiev esialgsele kokkuleppele 16 Dassault Aviationi toodetud Rafale hävitaja ostmiseks, mis peaksid kasutusele võetama aastatel 2028–2029.

Väljaanne meenutas, et eelmisel aastal teatas Ukraina oma kavatsusest osta sada sellist lennukit.

Ekspertide hinnangul jätab Patrioti süsteemidele sobivate püüdurrakettide puudus Euroopas vähe alternatiive Venemaa moodsate ballistiliste rakettide tabamiseks, mida võidakse raketitõrjesüsteemidest läbitungimiseks kombineerida odavate droonide parvedega.

Üks alternatiiv võib olla Prantsuse ja Itaalia õhutõrjesüsteem SAMP/T NG. Prantsusmaa on lubanud kiirendada selle süsteemi ehk praeguse SAMP/T uuendatud versiooni tarnimist Ukrainale, kuna tootja sõnul suudab see paremini tõrjuda ballistilisi sihtmärke. Uus versioon ei ole aga veel läbinud lahingukatsetusi ja SAMP/T praegusel modifikatsioonil on Patriotist lühem tegevusulatus.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1410 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 499 390 (+1410);

- tankid 12 332 (+10;

- jalaväe lahingumasinad 25 285 (+1);

- suurtükisüsteemid 49 341 (+30);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2104 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1612 (+3);

- lennukid 441 (+0);

- kopterid 355 (+0);

- maapealsed droonisüsteemid  2 521 (+5);

- operatiivtaktikalised droonid 504 309 (+1592);

- tiibraketid 5 070 (+0);

- laevad/kaatrid 35 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 145 478 (+452);

- eritehnika  4 647 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.