Tänavu kevadel muutusid jahieeskirjad ja alates aprillist tohib keskkonnaameti eriloal küttida vaid nuhtluskarusid. Tänaseks on välja antud kolm eriluba, karudele pannakse süüks mesitarude lõhkumist Harjumaal ning Tartu- ja Põlvamaa piiril.

"Me räägime suurusjärgust 25-30 rünnakut piirkonna puhul. Ennetused olid erinevad: oli täiesti maja lähedal üksikuid tarusid, samas oli viieliiniste karjustega piiratud tarude komplekse," sõnas keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku osakonna juhataja Tanel Türna.

Jahimeeste sõnul tänavu enam tavapärast karude populatsiooni piiravat karujahti pidada ei tohi, kuigi jahilubade arv tugines teadlaste soovitustel.

"Keskkonnaagentuur annab selle soovituse, kui palju tuleks küttida ja sellel aastal on see kuni 150 karu. Kui arvestada seda, et umbes kolm luba on väljastatud ja kui palju aega ja ressurssi võtab selle üksiku loa väljastamine, siis kindlasti seda teadlaste poolt soovitud normi täis ei kütita," lausus Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts.

Nii jahimeeste kui ka keskkonnaameti sõnul on toidubaas, aga ka sobivate elupaikade arv, piiratud ja kuna karude arvukus on praegu kõrge, siis ei mahu nad metsa enam ära ning on oodata inimeste ja karude kokkupuudete kasvu. Karujahi korduvalt kohtus vaidlustanud ja seal õiguse saanud MTÜ Eesti Suurkiskjad eestvedaja Eleri Lopp on teist meelt.

"Selliseid populistlikke ja demagoogilisi väiteid võib öelda, aga samas meil teadmist ei ole sel teemal, et palju meil karusid üldse on. Riigikohus tegi huntide osas ka otsuse ja ütles, et riik rikub seadusi, sest see seire ei ole kõige parem. Selles suhtes arvamusi on igasuguseid, aga tuleb ikkagi lähtuda faktidest," sõnas Lopp.

Tänavu on keskkonnaamet tegelenud seitsme karuga, kes on tulnud inimeste õuele.

"Esimene punt olid käesoleval aastal täitsa alaealised mõmmikud. Teine punt olid eelmise aasta omad, 1,5-aastased. Nad ei ole otseselt ja selgelt nuhtlusisendid selles nuhtlusisendi mõistes, mida me siin tahame rääkida, aga tegemist on väga tõsise probleemiga," ütles Türna.

Türna sõnul oli nende karude puhul selge, et nad olid inimese käest süüa saanud ja seetõttu inimesi ei peljanud. Kui väiksemad karud viidi loodusesse tagasi, siis taluõuel kana murdnud karude puhul on kaalumisel küttimisloa andmine. 2025. aasta ulukiseire andmetel on Eestis vähemalt 1000 karu ning karude arvukus on viimase 20 aastaga kahekordistunud.