Julgeoleku hindamise käigus tuleb kaitseministeeriumil, kaitseväel ja riigi kaitseinvesteeringute keskusel selgitada, kas tuumaelektrijaam omab maksimaalset võimekust nii taktikalisel, operatiivsel kui ka strateegilisel tasandil.

"Ohupilt on kõigi kuue kandidaatala puhul sama ega erista neid omavahel. Riski kolmikust jääb ohutegur konstandiks ning alasid eristavad üksnes haavatavus ja tagajärg," selgitati majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalduses.

Asutustel tuleb hinnata kandidaatalasid Viru-Nigula ja Lüganuse vallas ning lähtuda tuleb halvima juhtumi stsenaariumist. Hinnangu puhul ei pea tingimata süvenema olukorda, kus vastane viibib kohapeal, vaid arvesse tuleb võtta ka kaugrünnakuid, droone, rakette, suunatud energiaga relvi, keemilisest plahvatusest tulenevat lööklainet ja jahutuse kaugkatkestamist.

Kriteeriumide alus tuleneb Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) juhendist, mis loetleb asukohavaliku etapi tuumajulgeoleku eesmärgid. Hindamisel tuleb kasutada neljapallilist skaalat (0–3 punkti). Ühe osana tuleb mõõta haavatavust, mille alla kuuluvad kohalikud ja piirkondlikud ohud, seosed lähedaste tundlike objektidega, ründe toimepanemist soodustavad tingimused, reageerimisvõime ja -aeg, turvaperimeetri laiendatavus ja kindlustatavus ning jahutussüsteemi haavatavus.

Lisaks on asutustel vaja hinnata ka tagajärgi, mille puhul tuleb võtta aluseks mõjualas paiknevad objektid ning elanikkond – asustuskeskused, elutähtis taristu, lennujaamad ja muud transpordiobjektid ning riigipiir. Asutused saavad anda ka omapoolse hinnangu, miks mõni kandidaatala tuleks kaalumisest välistada.

Hindama ei pea aga sisejulgeolekuga seotud probleeme, kuna IAEA juhend määratleb siseohu kui volitatud juurdepääsuga isikutest tuleneva ohu.

"Selline oht ei ole asukohaomadus – see sõltub personali taustakontrollist, sisekontrolli meetmetest ja julgeolekukultuurist, mis on kõigil kuuel alal ühesugused. Siseohu lisamine võrdluskriteeriumiks annaks kas kuus identset hinnet või eeldaks hinnanguid kohaliku elanikkonna kohta, mis ei ole metoodiliselt põhjendatud. Siseoht kuulub rajatise tasandile ja seda käsitletakse planeeringu teises etapis," kirjutati seletuskirjas.

BWRX-300 tuumajaama kavandab Eestisse Fermi Energia.

Praegu on eriplaneeringus kandidaatidena kuus erinevat asukohta. Esimeses etapis valitakse välja parim asukoht ning kaalutakse erinevaid aspekte: riigikaitse, keskkonnakaitse, sotsiaalmajanduslikud mõjud, tehnoloogia ja geoloogia. Teises etapis koostatakse väljavalitud asukohale detailne lahendus ning tehakse põhjalik keskkonnamõjude hindamine.

Ehitus algab plaanide järgi 2032. aastal, samal ajal toimub käitamisloa taotlemine. Ehitus kestab 2035. aasta lõpuni, selle aja sisse jääb ka jaama seadistamine ja käikuandmine. Käitamisluba loodetakse saada 2036. aasta alguses, mil esimene 300-megavatine reaktor hakkab elektrit tootma. Teine 300-megavatine reaktor alustab tootmist 2038. aastal.