MTÜ Eesti suurkiskjad vaidlustas kohtus 11 keskkonnaameti korraldust karu nuhtlusisendite küttimiseks. Tallinna halduskohus rahuldas sel esmaspäeval MTÜ esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt, mis tähendas, et osa keskkonnaameti karude küttimislubadest jäi kehtima, osa peatati kuni kohtuvaidluse lõpliku lahendamiseni.

Ringkonnakohus peatas aga nüüd load selles osas, millega halduskohus lubas 14. septembril küttimisega jätkata.

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku osakonna juhataja Tanel Türna ütles, et kaalutletud ja põhjendatud juhtudel erilubade andmine on olnud õige valik nii inimesele ohtlike kui ka korduvaid kahjustusi põhjustavate karude osas.

Keskkonnaamet tõdes, et Eestis läheb karudel hästi ning nende arvukus kasvab. Paraku põhjustab see inimeste ja karude vahel probleeme viimasel ajal lausa igapäevaselt.

"Kaalutletud ja põhjendatud erilubade alusel karu nuhtlusisendite küttimisega jätkamine on oluline nii elanikkonna turvalisuse seisukohalt kui ka korduvaid karukahjustusi põhjustavate loomade puhul. Praeguse kohtumääruse tulemusel on olukord mõneti erandlik, sest isegi nende loomade osas, kelle puhul on amet pidanud küttimist vajalikuks ja põhjendatuks, tuleb veel mõnda aega lahendust otsida," selgitas Türna.

Keskkonnaamet vaidleb kaebusele vastu ja taotleb karu küttimislubade kehtivuse jätkumist. Praegune kohtumäärus ei välista edaspidi karu nuhtlusisendite osas põhjendatud erilubade väljastamist.

Pruunkarude populatsioon on Eestis kasvanud alates 2013. aastast ning neid on praegu Eestis hinnanguliselt ligikaudu 1100. Kokku on keskkonnaamet andnud tänavu sügisel korraldusi 30 probleemselt käituva looma küttimiseks. Jahimehed on nende lubade alusel küttinud 10 looma.

MTÜ Eesti suurkiskjad on karude ja huntide küttimislube vaidlustanud ka varem.