Kui inimene tahab teada, mida tema kodu kõrvale ehitada võib, siis ei piisa talle planeeringu nimest loetelus. Ta peab nägema põhijoonist, lugema seletuskirja ja saama tutvuda planeeringuotsustega. Neid dokumente vajavad ka projekteerijad, kinnisvara ostjad ja omavalitsuse ametnikud.

Planeeringu avalik kättesaadavus on oluline just selleks, et kõik osapooled saaksid vastava teabe, olgu see siis kaasarääkimiseks, planeeringu elluviimiseks vm vajaduseks.

Riik aitas omavalitsustel kehtivaid planeeringuid digiteerida ning see oli vajalik töö. Viimsis tegelesime sellega terve 2025. aasta, mille tulemusena kõik 934 kehtivat detailplaneeringut jõudsid riiklikku planeeringute andmekogusse PLANK. Materjalid olid seal korrastatud ja failid dokumendiliikide järgi leitavad.

Ühendasime PLANK-i andmed ka valla avalike andmete keskkonnaga VAAL, et planeeringuinfot saaks vaadata koos teiste valla andmetega (teed, taristu, üldplaneering, keskkonnainfo jms). Täiendasime planeeringuandmeid PLANK-is järjepidevalt, muu hulgas lisasime paljudele juurde halduslepingud, otsisime vanade planeeringute puhul haldusakte jne. Planeeringuinfo sai väga heaks.

Seejärel valmis riigi uus planeeringute menetluskeskkond PLANIS. Sellel oli tervitatav eesmärk oli tuua planeeringud ja nende menetlemine ühte üleriigilisse keskkonda. Ootasime, et see teeb teabe leidmise ja kasutamise veel lihtsamaks. Riik tutvustas samuti uut keskkonda kui sammu läbipaistvama ja kiirema planeerimise poole. Jaanuaris sai see süsteem avalikuks.

Maa- ja ruumiameti andmetel kasutas aprilli lõpus PLANIS-e menetluskeskkonda üheksa kohalikku omavalitsust. Viimsis tutvusime aasta alguses uue süsteemiga. Esimene kogemus oli paraku samm tagasi.

Näiteks PLANK-is korrastatud failid olid PLANIS-es koondatud lisamaterjalide alla ja iga planeeringu puhul läbisegi ning vajalikku dokumenti oli keerulisem leida. Kaardivaade planeeringuandmete vaatamiseks oli tehtud selliseks, kus andmeid vaadates ja otsides ning kaardimenüüga tööd tehes katsid need kaardiakna.

Viimsi vald kirjutas maa- ja ruumiametile augusti alguses, et PLANIS näitab detailplaneeringu kehtestamise kuupäevana detailplaneeringu viimase versiooni kuupäeva, kuid mitte päris kehtestamise kuupäeva. Mõtlesime, et tegu on esmase versiooniga ja küll see paraneb, kuid siis hakkas ka senine lahendus kaduma.

Augusti keskpaigast ei olnud PLANK-is enam planeeringute failid kättesaadavad. Kasutajatele ilmunud teate järgi pidi need saama alla laadida PLANIS-est ning PLANK pidi augusti lõpus täielikult sulguma. See oli ootamatu info. 21. augustil küsisin, mis saab PLANK-i andmevahetusteenustest, mida Viimsi kasutab VAAL-as, ja kuidas kavatsetakse parandada uue keskkonna kasutusmugavust. Nüüdseks on möödunud üle kuu, kuid sellele kirjale ei ole ma vastust saanud.

Septembris saabus täispimedus. Esmalt ei olnud PLANIS-es enam näha planeeringute kohta käivat infot. Seejärel tulid planeeringute andmed ja failide loetelud tagasi, kuid faile endid ei saa avada ega alla laadida enamuse planeeringute puhul. Vaid mõni üksik avaneb. Loetelus võib näha, et põhijoonis või seletuskiri on olemas, aga dokumendiga tutvuda ei saa. PLANIS-es ei näe me ka kõiki täiendusi, mida olime PLANK-is teinud.

Septembri alguses toimus Viimsis uue üldplaneeringu avalikustamise käigus esitatud ettepanekute läbitöötamine, mis eeldas suures osas detailplaneeringute vaatamist aga kuna PLANIS ei töötanud, asusime uuesti arhiivikaustasid kasutama ja see põhjustas lisatööd.

Nüüdseks olemegi jõudnud selleni, et kõige kindlam viis kehtiva planeeringu dokumente leida on otsida üles valla enda failid või minna arhiivi paberkausta järele. Elanikule tähendab see lisakäiku ja ootamist. Ametnikule tähendab see käsitsi tööd seal, kus digiteenus oli selle juba ära kaotanud. Riik on saanud endale uue süsteemi, aga inimene halvema teenuse.

PLANIS-e arendamiseks nägi riik juba 2023. aastal ette ligikaudu 900 000 eurot. Miks sai vana lahenduse sulgeda enne, kui uus täidab usaldusväärselt isegi selle kõige põhilisemat ülesannet, näitab kehtiva planeeringu materjale? Veel vähem saab pidada õnnestunud üleminekuks seda, kui varem lisatud materjalid ja toimiv andmeühendus kaovad.

Viimsi vald saatis pöördumise majadus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ning maa- ja ruumiametile, kuna me pole saanud PLANIS klienditoelt vastuseid probleemidele. Meie ja usun, et ka teised omavalitsused ootavad selgeid vastuseid. Millal on planeeringute failid jälle kättesaadavad ja tõrked kaovad? Kuidas taastatakse puudu jäänud dokumendid ja andmeühendused? Kust peab inimene seni oma kodu puudutava planeeringu kätte saama? Sama oluline on anda tõrgetest kasutajatele teada, mitte lasta neil ise avastada, et dokumendid on kadunud.

Digipöörde mõte on teha teave inimesele lihtsamini kättesaadavaks. Kui pärast 934 planeeringu digiteerimist tuleb elanik taas arhiivi saata, siis jääb arusaamatuks, kelle jaoks see pööre praegu töötab.