VID-i andmetel veeti 1.–24. septembrini transiidina läbi Läti Venemaalt 253 623 tonni teravilja – peaaegu kaks korda rohkem kui kogu 2025. aasta septembris. Valgevenest veeti 1.–24. septembrini transiidina läbi Läti 40 101 tonni teravilja, samas kui eelmise aasta septembris Valgevenest teravilja üldse ei veetud, teatas Läti rahvusringhääling LSM.

Tänavu 1. jaanuarist kuni 24. septembrini veeti Venemaalt transiidina läbi Läti kokku ligi 593 663 tonni teravilja ning Valgevenest umbes 116 847 tonni teravilja.

Märkimisväärselt kasvas teravilja transiit ka augustis: Venemaalt veeti transiidina läbi Läti 158 983 tonni teravilja, mida oli 55,9 protsenti rohkem kui 2025. aasta augustis. Valgevenest veeti 26 726 tonni teravilja. Eelmise aasta augustis Valgevenest teravilja transiidina läbi Läti ei veetud.

VID selgitab, et Euroopa Liidu õigusaktid keelavad importida mis tahes kaupu, mis on pärit okupeeritud Ukraina aladelt. Venemaa poolt ebaseaduslikult annekteeritud territooriumide hulka loetakse Krimmi poolsaar ning Donetski, Hersoni, Luhanski ja Zaporižžja oblast. Need reeglid kehtivad kõikidele impordiprotseduuridele, samuti transiidile.

Tagamaks, et kaup ei pärineks nimetatud territooriumidelt, tehakse tollikontrolli: esitatud andmeid kontrollitakse valikuliselt, selgitab VID. Ettevõtjatelt nõutakse näiteks teavet nisu täpse kasvukoha ja teraviljasordi kohta ning kinnitust, et nisu ei ole pärit Ukraina territooriumidelt, mis ei ole Ukraina valitsuse kontrolli all.

Samuti küsitakse täpset teavet veoteekonna kohta alates kasvukohast kuni EL-i piirini ning veose saatedokumente, lepinguid, transpordidokumente, veokulusid kajastavaid arveid ja muid dokumente.

Kontrollide tulemusel ei saanud VID-i tolliamet tõendeid, mis kinnitaksid kahtlusi, et nisu võis pärineda eespool nimetatud territooriumidelt.

Venemaa teraviljaeksportijad on hakanud suunama oma teraviljatarneid Mustalt ja Aasovi merelt Läänemerele, kuna sõjategevus seal ei võimalda lõuna poolseid mereteid pidi vilja transportida. Seoses Venemaa ekspordi suuna muutumisega Läänemerele tunnevad Läti põllumajandustootjad muret Läti sadamate läbilaskevõime pärast teravilja vastuvõtu kõrghooajal.

Läti valitsus otsustas 4. septembril toimunud erakorralisel istungil, et toidu- ja veterinaarteenistus (PVD) saab kontrollida transiidina veetavaid teraviljasaadetisi Läti sadamates.

Läti valitsus kavatseb kehtestada Venemaalt ja Valgevenest pärit teraviljasaadetistele ning nende käitlemisele 300-protsendilise tollimaksu. Samuti plaanitakse välja töötada mehhanismid, millega tuvastada väidetavalt varastatud Ukraina teravilja ning rakendada selle suhtes sanktsioone. Eesmärk on piirata Venemaa ja Valgevene teravilja transiiti läbi Läti, seades samal ajal esikohale Läti põllumajandustootjate huvid ning takistades võimalikku Venemaa poolt okupeeritud Ukraina aladelt välja viidud teravilja käivet.

Ukraina relvajõudude rünnakute tagajärjel on hävitatud enam kui 80 protsenti Venemaa teravilja ekspordivõimsusest. Ekspertide hinnangul ulatus nisu eksport augustis vaid 1,9 miljoni tonnini, mis on viimase 16 aasta madalaim näitaja.