Paremtsentristliku EPP esimees Manfred Weber kutsus kaks nädalat tagasi erakonnasiseselt kokku töörühma "Win2029". Rühma peamine eesmärk on töötada välja poliitiline platvorm, millega kolme aasta pärast toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel parempopulistidele vastu astuda.

Intervjuudest ja sisekoosolekute protokollidest selgub aga, et erimeelsused koostöö üle parempopulistidega muudkui süvenevad. Samuti pole üksmeelt selles, kui suures osas peaks erakond jagama nende seisukohti rände-, kliima- ja sotsiaalküsimustes.

"Peamine vastasseis paljudel riiklikel valimistel ja kindlasti ka 2029. aasta Euroopa Parlamendi valimistel on Euroopa-vastaste populistide ja EPP erakondade vahel," ütles EPP aseesimees ja Rumeenia peaministrikandidaat Siegfried Mureșan.

EPP ja parempopulistide lahing on esmatähtis, rõhutas konservatiivide fraktsiooni pressiesindaja Pedro López de Pablo. "Kuna nad pole võimul, võivad nad kokku lubada maad ja taevast. Sellise retoorikaga silmitsi seistes peame mõtlema, milliseid alternatiive saame inimestele pakkuda," ütles de Pablo.

EPP alustas töörühma ebatavaliselt vara. 

Politico hinnangul peegeldab varajane tegutsemine erakonnajuhtide muret olukorras, kus populistid koguvad kogu Euroopa Liidus üha enam toetust.

Hispaania eurosaadiku Esteban González Ponsi juhitav töörühm aitab koostada EPP lõpliku valimisprogrammi. Arutelud algavad oktoobris Sitsiilias toimuval väljasõidul ja jätkuvad järgmise kevadeni, mil Roomas toimub EPP kongress.

EPP saadikud seisavad juba praegu keerulise valiku ees.

"Peame valijatele selgelt ja ausalt välja ütlema, kas oleme paremtsentristid või lihtsalt veel üks parempoolne erakond," sõnas Soome eurosaadik Sirpa Pietikäinen.

Kas teha koostööd või mitte

Lõhed toovad esile EPP-sse kuuluvate erakondade poliitilise olukorra eri riikides. Mõnes riigis on parempopulistidega koos valitsemine muutunud igapäevaseks poliitikaks, teistes riikides on koostöö rangelt välistatud.

Poolakad ja rumeenlased on igasuguse parempopulistliku lähenemise vastu, samas kui Hispaania, Rootsi, Soome, Taani ja Hollandi konservatiivid on nendega koos valitsenud. 

Saksamaa saadikud on lõhenenud: arvestades erakonna Alternatiiv Saksamaale (AfD) hiljutist valimisedu, on mõned Berliini poliitikud hakanud AfD-vastase isolatsioonipoliitika otstarbekuses kahtlema. Enamik Brüsselis töötavaid Saksamaa EPP liikmeid on aga endiselt koostöö vastu.

"Erakonnas on alati käinud arutelu selle üle, kas esikohale tuleks seada sisu või tsentristlik platvorm," rääkis Soome EPP delegatsiooni juht Mika Aaltola.

Viimase kuue kuu koosolekute protokollidest nähtub, et EPP üritab parlamendis oma parempopulistide vastast tulemüüri hoida.

Saadikuid on korduvalt juhendatud lükkama tagasi parempopulistliku Euroopa Patriootide fraktsiooni algatusi, kuid toetama sarnaseid ettepanekuid parempoolselt Euroopa Konservatiivide ja Reformistide (ECR) fraktsioonilt.

Teistele hoiatuseks visati EPP fraktsioonist välja Sloveenia eurosaadik Branko Grims, kes osales AfD korraldatud üritusel.

Ometi ei suuda EPP vältida kiusatust teha parempopulistlike rühmadega koostööd tundlikes küsimustes, kus sotsiaaldemokraatidega on raskem kokkuleppele jõuda.

Nii juhtus hiljuti EL-i pikaajalise eelarve eelnõuga, kui parempoolne enamus hääletas kulutuste järelevalvest välja kliima- ja soolise võrdõiguslikkuse kriteeriumid. 

EPP juhid olid lubanud hoida tsentristlikku joont, kuid ei suutnud oma saadikuid korrale kutsuda. See paljastas lõhe, mis kandub nüüd üle igapäevastesse seadusandlikesse vaidlustesse.

Viimasel täiskogu istungil arutas EPP fraktsioon, kuidas võtta vastu resolutsioon rändekriisi kohta Hispaania eksklaavis Ceutas, kuna läbirääkimised sotsiaaldemokraatidega (S&D) kukkusid läbi. 

Väljaande Politico nähtud kahest sisedokumendist ilmneb, et strateegia eesmärk oli panna Euroopa Patrioote end "kaasatuna" tundma, toetades meelega üht nende muudatusettepanekut.

Mõte tuli Hispaania delegatsioonilt, kes soovis Madridis poliitilist võitu saavutada. EPP juhid toetasid plaani ja kutsusid saadikuid üles toetama teksti olenemata sellest, kas Patriootide muudatusettepanekud lähevad läbi või mitte.

Rändepinged

EPP suurem väljakutse võib olla see, kas liikuda valijate tagasivõitmiseks paremale või jääda kindlaks tsentristlikele vaadetele.

Pärast 2024. aasta EL-i valimisi toimunud kongressil tegi Weber selgeks, et soovib kujundada ümber erakonna narratiivi. Eesmärk oli võita tagasi valijaid, keda ahvatlevad populistid. See tähendas rangemat rändepoliitikat, rohkemate väljasaatmiste korraldamist ja kliimaeeskirjade leevendamist – need seisukohad on vahepeal karmistunud. 

Kuigi EL-i rändepaktiga kehtestati juunis kiiremad varjupaiga- ja piirimenetlused ning läbirääkijad leppisid kokku üleeuroopalistes reeglites väljasaatmiste kiirendamiseks, nõudis EPP veelgi karmimaid meetmeid.

Samal kuul toimunud Viini poliitilisel assambleel nõuti rohkem investeeringuid EL-i piirivalveametisse Frontex ning tagasisaatmisprotseduuride lihtsustamist bloki välispiiril. 

Salajaste protokollide kohaselt leppisid delegaadid kokku, et asendavad terves tekstis väljendi "ebakorrapärane ränne" (irregular migration) terminiga "illegaalne ränne" (illegal migration), võttes seega omaks sõnakasutuse, mida Politico sõnul seostatakse valdavalt parempopulistidega.

Samal assambleel peetud tulisel arutelul Euroopa poliitilise islami üle hoiatas EPP asepresident Mairead McGuinness kolleege usuliste veendumuste ja poliitilise äärmusluse samastamise eest.

Saksamaa EPP saadik Dennis Radtke, ütles Politicole, et parempopulistide esiletõusus ei tohiks süüdistada ainult rännet.

"Loomulikult peame tagama turvalised piirid, selles pole kahtlustki. Kuid siduda Euroopa paremäärmuslaste edu üksnes rändeküsimusega... ma kahtlen, kas see vastab tõele," sõnas ta. 

"Varjupaigataotlejate arv väheneb, kuid paremäärmuslus tõuseb endiselt, sest paljud sotsiaalprobleemid on lahendamata või isegi tähelepanuta jäetud," lisas Radtke.

Kultuurisõjad

Kuna EPP lahendus Euroopa majandusmuredele keskendub eelkõige konkurentsivõimele ja regulatsioonide vähendamisele, kardavad osad liikmed, et sotsiaal- ja töötajate õigused jäävad tagaplaanile.

Veebruaris esitasid erakonna töötajate, eakate ja naiste ühendused resolutsiooni, milles nõuti tugevamat sotsiaalset kaitset ning toetust oskuste arendamisele ja noorte tööhõivele. 

Austria, Soome, Saksamaa ja Rootsi delegaadid astusid sellele vastu, pidades teksti halva sõnastusega dokumendiks. 

Protokollide kohaselt leiti, et keskendumine sotsiaalsele õiglusele saadab vale signaali, arvestades erakonna prioriteete, milleks on konkurentsivõime ja tootlikkus.

Teised saadikud vaidlesid vastu, väites, et erakond ei saa sotsiaalset mõõdet hüljata. 

Juhtkond lükkas hääletuse edasi, kuid resolutsioon jäi ka järgmise koosoleku päevakorrast välja.

"Lihtsamaks ei ole läinud," ütles Radtke. "Kui me ei ole valmis seisma töötajate õiguste ja sotsiaalküsimuste eest, siis ei saa me end nimetada Euroopa viimaseks rahvaparteiks."

Kultuurisõjad paistavad välja ka EPP-s, kus pikaleveninud pinged feminismi, soo ja reproduktiivõiguste üle kalduvad järjest enam konservatiivse leeri kasuks.

Euroopa Parlamendis on EPP traditsiooniliselt toetanud seksuaal- ja reproduktiivõigusi, lubades samal ajal riiklike delegatsioonide liikmetel abordiküsimuses vabalt hääletada, ütles kogenud soolise võrdõiguslikkuse eest seisev eurosaadik Pietikäinen.

Nüüd, kui mõned delegatsioonid on oma seisukohti karmistanud, on konsensus murenemas. Üha rohkem küsimusi jäetakse vaba hääletuse hooleks. "Praegu on see muutunud keerulisemaks," nentis ta.

Eelmise täiskogu EPP fraktsiooni koosolekul viis soolist ebavõrdsust tervishoius käsitlev raport täieliku kaoseni. Iiri, Poola ja Luksemburgi saadikud kutsusid kolleege üles seda toetama, samas kui hispaanlased nimetasid dokumenti hullumeelseks ning horvaadid mõistsid seal sisalduva "sooideoloogia" hukka, pidades seda radikaalseks.

Lõhesid on tekitanud ka erakonna lubadus lihtsustada EL-i seadusandlust, kuna saadikud ei jõua kokkuleppele selles, mil määral tuleks kliimaseadusi tühistada. 

Erakonna tiivad on eriarvamusel sisepõlemismootorite turult eemaldamise leevendamise ulatuse üle. Samuti vaieldakse, kui palju tuleks leevendada tööstuse süsinikdioksiidi heitkoguste piiranguid heitkogustega kauplemise süsteemis.

Need vaidlused toovad esile EPP peamise dilemma 2029. aasta eel: kas karmistada oma seisukohti parempopulistidelt valijate tagasivõitmiseks või hoida tsentristlikku joont. See valik ähvardab aga süvendada lõhesid erakonna riiklike delegatsioonide vahel.