Eesti Pandipakend OÜ kogus eelmisel aastal kokku üle 355 miljoni ühekordse pakendi, mida on protsendi võrra rohkem kui 2024. aastal. Klaastaarast koguti tagasi 86 protsenti, metallpakenditest 91 ja plastpakenditest 88 protsenti.

Joogipakendi tagatisraha muutus viimati 2015. aastal, kui eri pakendiliikide pandimäärad ühtlustati 10 sendile, sest varem sai plastpudeli eest viis ja klaaspudeli eest 10 senti. Sellest ajast on tavapärase joogipakendi tagatisraha sellisena püsinud, ehkki üldine hinnatõus on samal perioodil olnud märkimisväärne.

Kliimaministeeriumi pakendite valdkonna juht Dagny Repp ütles ERR-ile, et pandi suurendamist pole kaalutud, sest joogipakendite tagastusmäär on püsinud kõrge ja olulist langustrendi ei ole näha.

"Pandi muutmise vajadust tuleks hinnata juhul, kui tagastusmäär hakkab selgelt langema," tõdes Repp.

Osa neist pandipakenditest, mis taaraautomaati ei jõua, pannakse segaolme- või pakendiprügi hulka, osa saab kahjustada, nii et automaat enam neid ei tuvasta ning osa võib Repi sõnul ka Eestist välja liikuda.

"Kindlasti jõuab osa taarat statistikasse ka viibega, kui toode ostetakse ühel aastal ja taara tagastatakse hiljem," lisas ta.

Pandiga joogipakendite kogumist korraldava Eesti Pandipakendi käive oli mullu 55,5 miljonit eurot ja see kasvas aastaga ligi protsendi võrra. Enamiku nende müügitulust moodustab turule paisatud pakendite tagatisraha, järgnevad pakendijäätmete müügist saadav tulu ja pakendiettevõtjate makstav käitlustasu.

Eesti Pandipakendi puhaskasum oli 2,145 miljonit eurot.