Eesti sulgeb Venemaa piiri, kuid inimesed leiavad ikka võimalusi sinna minemiseks

Valitsus otsustas vastuseks kaitsetööstusettevõtte Threod ründamisele sulgeda piiri Eesti ja Venemaa vahel. See aga ei tähenda, et inimesed lõpetaks Venemaal käimise.
Eelmise nädalavahetuse katse panna põlema droonitootja Threod Systemsi hoone ei olnud esimene omataoline rünnak. Augustis süütasid kurjategijad teise kaitsetööstusettevõtte Milremi maja. Kurjategijad tulid Lätist, aga kaitsepolitsei hinnangul viivad niidid mõlemal juhul Venemaale.
Siseminister Igor Taro (Eesti 200) rääkis, et Venemaa on pannud viimastel aastatel Eesti vastu toime 12 kineetilist rünnakut. Nende puhul on Vene eriteenistuste roll Eesti julgeolekuasutuste poolt kinnitatud. Nüüd otsustas valitsus sulgeda Eesti-Vene piiri ja põhjendab seda julgeolekukaalutlustega.
Peaminister Kristen Michal (Reformierakond) ütles, et ei saa pidada vastuvõetavaks seda, kui NATO riikide territooriumil sellised rünnakud on. Ta lisas, et iseseisev kaitsetööstus ja kaitsevõime on väga tähtsad Eesti tuleviku ja julgeoleku jaoks. "Küllap Venemaa korraldab neid rünnakuid, et panna meid mõtlema iseendale ja loobuda Ukraina toetamisest," sedastas Michal. Ta ütles, et Eesti püsib kindlana ja toetab Ukrainat.
Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse programmijuht Marek Kohv sõnas, et Venemaale ei saa vastata samasuguste meetmetega, nagu Venemaa teeb, vaid tuleb vastata selliste meetmetega, mis mõjuvad Venemaale mõnes teises kohas.
Oma kahtlusi väljendas Vikerraadios president Ülle Madise. Ta rääkis, et tuleb liikuda humanitaarsetel kaalutustel ehk inimeste eakad vanemad, kes on elulistel põhjustel teisel pool piiri, ei saa Eestisse tulla ning nende lähedased ei saa ise Eestist teisele poole piiri minna. Ta lisas, et on inimesi, kelle lapsed või töökoht on samuti Venemaal. "Jah, see toob kaitsepolitseile lisatööd, aga seda tööd tulebki teha, me kõik peame oma tööd tegema," nentis Madise.
Mure ja pahameel piiri sulgemise üle kõlavad Tallinnas
Teised ütlevad, et ammu oli aeg piir kinni panna. Esimesena mõjutab see otsus mõistagi neid, kes piiri ääres elavad või kellel on vaja teiselpool piiri käia. Muret ja pahameelt kuuleb näiteks Tallinna bussijaamas.
Irina rääkis, et tema ema on 86-aastane ja elab üksi Venemaal. Irina lisas, et ta emal on keeruline enda eest hoolitseda. "Lähen talveks sinna ja loodan veeta kogu
talve tema juures, et teda aidata. Tal pole kedagi teist," sõnas ta.
Tagasi Eestisse saamiseks on võimalusi vähe. "Kui kõik Balti riigid sulgevad piiri,
siis tuleb minna läbi Istanbuli või Jerevani," nentis Irina.
Andrei ei kujuta ette, mis saab siis, kui Venemaal peaksid toimuma mõne lähedase matused või kui ema peaks sattuma haiglasse. "Inimestele peaks ju jääma kasvõi väike võimalus, et nad saaksid hädaolukorras Venemaale sõita," ütles ta.
Kohv rääkis, et kõik, kes Venemaale lähevad, peavad arvestama, et tegelikult võivad nad olla eriteenistuse objektid ja sihtmärgid. "Meil Euroopas ja Eestis puudub teadmine või kindlus, et need inimesed, kes Venemale reisivad ja sealt tagasi tulevad, pole värvatud või koostööle allutatud," selgitas ta.
Sergei teab Venemaa piirist üsna palju – ta käib mitu korda aastas Peterburis sõpradel külas. "Need, kes tekitavad kahtlusi või äratavad tähelepanu, kutsutakse loomulikult vestlusele," ütles ta. Sergei lisas, et tõenäoliselt vaadatakse läbi ka nende telefonid, kui selleks on alust. Temaga midagi sellist juhtunud pole.
Ühtlasi tähendab piiri sulgemine majanduslikke raskusi. Euroopa parlamendi liige Yana Toom (Keskerakond) sedastas, et piiri sulgemine on majanduslik hoop piirkonnale Eesti ja Venemaa piiriäärsele alale. Ta selgitas, et valitusus peab mõtlema, kuidas majanduslikult neid piirkondi aidata ja kuidas säilitada võimalus minna Venemaale inimestel, kellel on vaja seda teha humanitaarsetel kaalutlustel. "Valitsus sellega ei tegele, sellest on kahju," ütles Toom.
Kaubavedudele jääb avatuks raudtee
Valitsus lubab Setomaad ja Narvat ligikaudu kahe miljoni euroga toetada. Maanteepiiripunktide sulgemise kõrval jääb aga endiselt kaubavedudele avatuks raudtee.
Kohvi sõnul on küsimus poliitikutele, miks on Eesti niivõrd sõltuv kaubavedudest ja kuidas sõltuvusi vähendada. Ta lisas, et kui praegu ei saa nendeta hakkama, pole teist valiukut, kui jätta raudtee avatuks.
Peaminister Kristen Michali (Reformierakond) sõnul kavatseb Venemaa piiri sulgemist enda huvides ära kasutada. Ta selgitas, et Venemaal on juba koostamisel erinevad narratiivid selleks, et mõjutada ka lähenevaid riigikogu valimisi. Michal lisas, et Venemaa on valmistumas ka selleks, et luua muljet, justkui oleks tegemist millegi väga dramaatilisega.
Kui keegi arvab, et piiri sulgemisega inimesed üldse Venemaal ei käi, siis ei ole see nii. Nagu ütleb Vene vanasõna "vesi leiab ikka augu". Irina ütles, et jääb võimalus sõita Venemaale läbi Poola. "Eestist Gdanskisse, sealt Kaliningradi ja Kaliningradist edasi Peterburi või Moskvasse, kuidas kellelegi sobib," selgitas ta. Irina ütles, et see lahendus on ebamugav, aga muud üle ei jää.
Oksana seevastu sõnas, et variant on sõita läbi Türgi, aga pole kindel, kas lennuk üldse Peterburi jõuab. Mõned inimesed lendavad Valgevenesse ja sõidavad sealt edasi rongiga.
Narva praegune piiriliiklus on sõjaeelsega võrreldes olematu. Kui varem sagis üle piiri tuhandeid inimesi päevas, siis täna on sellest alles kitsuke humanitaarkoridor. Piiri täielik sulgemine on veel üheks piisaks narvakate kannatuste karikasse.
Toots ei näe, miks inimesed Eestist ei tohiks Venemaale minna
Narva linnapea Jaan Toots rääkis, et inimesed on aetud nurka. "Küll on valimisõigus ära võetud, on kirikuprobleemid, nüüd pannakse ka liikumine kinni," sedastas ta. Tootsi sõnul on ta tõsiselt mures Ida-Virumaa ja Narva elanike pärast, kuna nad ei saa liikuda omaste juurde. "Ma ei näe siin mingit ohtu, miks nad ei võiks üle piiri käia, sest toll on kõva, midagi üle viia ei saa, propagandat sisse tuua ei saa, sest kontrollitakse kõike," selgitas ta.
Narva piiripunkt läheb lukku veidi enam kui nädala pärast, kuid inimeste soov üle piiri sugulaste juurde pääseda ei rauge. Tegusamad otsivad juba muid võimalusi, abitumad pühivad pisaraid.
Narva elanik Olga ütles, et ei saa enam üle piiri sõita, mistõttu nutavad nii tema kui ka tema tütar. Tallinna elanik Sergei rääkis, et marsruudid, nagu Läti, Türgi ja Kaliningrad on olemas. "Järgmine kord sõidangi nii, sest mu lapsed elavad Venemaal," sedastas ta.
Narva teenindussektorit ootab karm talv. Suletud piir kahandab hotellide aastalõpukäivet vähemalt neljandiku võrra. Kui krõbe küttehind juurde lisada, on koondamised vältimatud.
Ingeri hotelli juht Vladimir Izotov sõnas, et vaja on tuge eelolevaks talveks ja kütteperioodi lõpuni. "Kogu linn ja regioon vajavad täiendavat abi," lisas ta.
Narvast linnulennul paarisaja kilomeetri kaugusel on Setomaa. Ka Kagu-Eestis oodatakse valitsuselt tuge uue olukorraga kohanemiseks. Kuid setode mure on ehk valusamgi, sest suletud piiri taha jäävad omad.
Setomaa töötaja: piiri sulgemine tähendab Setomaale suurt kriisi
Setomaa hooldekodu juhataja Kristina Nurmetalu ütles, et üks osa Eestist on teisel pool piiri. "Osa lähedastest, surnuaedadest, haudadest ja kindlasti ka sugulastest on teisel pool piiri," rääkis ta. Nurmetalu sõnul peaks valitsus mõtlema, mida piiri sulgemine Setomaale tähendab. "Tegelikult tähendab väga suurt kriisi," sedastas ta.
Setomaa hooldekodu 14 töötajast neli elavad Venemaal. Neist kaks kolivad Eestisse. Nurmetalu lausus, et see otsus ei tulnud kergelt. Ta selgitas, et üks töötajatest on Eesti inimene, kes elab Petseris. Tal on oma maja, mis tuleb maha jätta, et töökoht jääks alles. "Tal on lapsed seal. See ei ole kindlasti kerge otsus kellegi jaoks," nentis Nurmetalu.
Setomaa selge sõnum pealinnale on see, et omasid hätta jätta ei tohi. Venemaale jäänud inimestele võiks Eesti uue kodu pakkuda. Setomaa vallavanem Raul Kudre ütles, et sellisel juhul tuleksid mõned pered kiiresti Eestisse.
Kagu-Eestis on piiriülese liikumisega seotud 70 töökohta. Koondamisi kardetakse ka piiriliiklust teenindavates asutustes ja ettevõtetes.
Toimetaja: Merilin Leetna










