Ülemkohtu kohtunik Pablo Llarena langetas otsuse pärast seda, kui Hispaania konstitutsioonikohus toetas 2024. aasta amnestiaseaduse laiendamist ka omastamise kuriteole.

Seaduse eesmärk oli leevendada pingeid Kataloonias pärast 2017. aasta ebaõnnestunud iseseisvumiskatset, mis oli Hispaania viimaste aastakümnete rängim poliitiline kriis.

Amnestiast on saanud kasu umbes 400 iseseisvuspüüdlustega seotud inimest, kuid sellest on välja jäetud Puigdemont, kes juhtis Kataloonia piirkondlikku valitsust ajal, mil seal korraldati keelatud iseseisvusreferendum ja üritati Hispaaniast lahku lüüa.

Teda süüdistati avalike vahendite kasutamises referendumi korraldamiseks, mida kohtud pidasid omastamiseks.

Referendumi järel põgenes Puigdemont vahistamise vältimiseks Belgiasse ja tema suhtes kehtis endiselt vahistamismäärus.

Hispaania ülemkohus otsustas esialgu, et amnestiaseadus ei kehti nende suhtes, keda uuriti omastamise tõttu.

Amnestiaseadus võeti vastu, et tagada Kataloonia separatistlike parteide toetus peaminister Pedro Sáncheze valitsusele 2023. aasta tasavägiste valimiste järel.

Puigdemonti erakond Junts loobus hiljem valitsuse toetamisest, süüdistades Sánchezt lubaduste täitmata jätmises, mille hulka kuulus ka amnestia nende liidrile.

Reedel hääletas Junts üleriigiliste protestide taustal Sáncheze vähemusvalitsuse pakutud eluasemetoetuste meetmete vastu.

Meetmete tagasilükkamise tõttu kuulutas Sánchez esmaspäeval välja ennetähtaegsed valimised, mis toimuvad 29. novembril.