Rannaveski sõnas, et ajateenijate arvu aastas määrab kaitseväe juhataja. See tugineb omakorda sellel, palju on vaja reservväelasi. Viimastel aastatel on olnud ajateenijaid suurusjärgus 3600 kuni 3800. Järgmisest aastast võetakse ajateenistusse kuni 4100 ajateenijat.

Rannaveski sõnul läheb aastas umbes 50 naist ajateenistusse. Naised on saanud minna ajateenistusse aastast 2013 ja alates sellest on suurusjärk 50 naist üldiselt püsinud. "On olnud küll paar aastat vahel, kus oli 60 naist ja on olnud aastaid, kus oli 45 naist, aga kuskil 50 kandis see püsib," ütles Rannaveski. Ta lisas, et naised moodustavad üks kuni kaks protsenti ajateenijatest.

Ajateenijate arv tuleb kokku saada

Rannaveski nentis, et demograafilist seisu vaadates on meeste sündimus languses. "Me oleme täna veel sellel laineharjal, kus mehi sünnib aastas 8000, aga see läheb järjest halvemaks," sedastas ta. Rannaveski lisas, et 4100 ajateenijat tuleb siiski kuidagi kokku saada.

Ta selgitas, et praegu jääb enam kui pool Eesti ühiskonnast võimaluseta riigikaitsesse panustada. Rannaveski ütles, et naistel on küll see võimalus olemas, aga nad peavad ise leidma endas motivatsiooni ajateenistusse astuda. Meestega tegeleb riik seevastu aktiivselt, nentis Rannaveski.

Praegu saavad naised teenida erinevates üksustes. "Kartus, et on spetsiifilised naiste erialad kindlasti ei päde – naised saavad igal pool väga hästi hakkama," kinnitas Rannaveski.

Füüsilised oskused arenevad nii meestel kui ka naistel ajateenistuse jooksul. "Kui me räägime ajateenistusse tulevatest noormeestest, siis kõigest ligi kolmandik täidab füüsilised nõuded, mis tegelikult vajalikud on," nentis Rannaveski.

Ta sõnas, et ajateenistuse vältel soovivad naised olla samas infoväljas, kus nende üksus. Seetõttu on nad ka meestega samas kasarmus ja toas. "Seal olevate kappidega nad liigendavad toas oma ruumi, et saada privaatsust," sedastas Rannaveski. Hügieenivõimalused on naistele siiski üldiselt eraldi.

Korda tuleb muuta

Rannaveski ütles, et aastatel 2035 kuni 2040 on vaid noormeestega ajateenistust keeruline kokku saada. Ta lisas, et sellisel juhul tuleb korda kohustuslikumalt kehtestada.

Rannaveski nentis, et Eestis tuleks leida oma süsteem, mis töötaks. Ta rääkis, et ka Norras, Rootsis ja Taanis ei pea kõik naised ajateenistusse minema. "Neil on kriteeriumid: kes on kõige kõrgemalt motiveeritud ning millised on need teadmised, kogemused ja oskused, mida kaitseväele vaja on," selgitas ta.

Rannaveski loodab, et Eestis saab midagi sarnast olema. "Sest kui me räägime, et meil sünnib täna 8000 poissi, aga sama palju sünnib ka tüdrukuid, siis oleme mingite aastate pärast olukorras, kus meil jääb väga palju noori üle, kui teeme selle kõigile kohustuslikuks," rääkis ta.