Ajateenistusest kõrvalehoidjate arv on viimastel aastatel järjest vähenenud

Viimastel aastatel on ajateenistusse mitteilmunud noorte arv järjest langenud ning mullu oli nende osakaal kaks protsenti kutsututest. Kaitseressursside amet märkis, et üldiselt mõtlevad kõrvalehoidjad ümber, kui saavad aru, et kohustuse täitmata jätmisel ootab neid trahv või juhtimisõigusest ilmajäämine.
Eelmisel aastal jättis ajateenistusse ilmumata 63 kutsealust ehk kaks protsenti kutsututest.
Kaitseressursside ameti (KRA) kutsealuste büroo juhataja Krista Juhanson ütles ERR-ile, et võrreldes eelnevate aastatega on mitteilmunute osakaal vähenenud, näiteks 2024. aastal jättis ilmumata neli protsenti ning 2023. aastal 6,6 protsenti ajateenistusse kutsututest.
Juhul kui kutsutu jätab korduvalt ilmumata tervisekontrolli ning tal pole selleks ka mõjuvat põhjust, võib kaitseressursside amet talle ettekirjutuse teha ning ka sunniraha määrata.
"Tegemist on sunnirahaga, mille ülemmäär terviseseisundi hindamisele ilmumise kohustuse eiramise eest on praegu 640 eurot. Sunniraha suurus sõltub asjaoludest ning eesmärk on esmalt mõjutada noort kohustust täitma võimalikult väikese sunniraha määraga," lausus Juhanson. "Oluline on aga see, et sunniraha tasumine ei vabasta noort terviseseisundi hindamisel osalemise kohustusest."
Uuest aastast tõuseb sunniraha ülemmäär 1280 euroni. Seadus võimaldab KRA-l korduvalt sunniraha rakendada, aga kui sellest ei piisa, on ametil võimalik taotleda ka juhtimisõiguse või kalastus-, jahi- ja relvaloa peatamist.
Tänavu on amet kohtule esitanud 57 taotlust juhtimisõigus peatada. Samas rõhutas Juhanson, et sellisel puhul pole tegemist esimese sammuga – enne rakendatakse ettekirjutust ja sunniraha ning hinnatakse, kas need meetmed on olnud piisavad.
"Praktikas näeme, et sellised meetmed on üldjuhul tõhusad – kui noor saab aru, et kohustuse täitmata jätmisel võivad olla täiendavad tagajärjed, tuleb ta enamasti terviseseisundi hindamisele," sõnas Johanson.
Tema sõnul ei ole KRA eesmärk noort karistada, vaid suunata teda täitma oma kohustust ning terviseseisundi hindamine on tegelikult eelkõige noore enda huvides.
Ka kaitseressursside ameti enda protsessid on Johansoni kinnitusel paindlikumaks ja personaalsemaks muutunud ning seegi on aidanud mitteilmujate arvu järjest vähendada.
"Näiteks vaadatakse terviseandmed esmalt üle digitaalselt ning noorel on võimalik valida endale sobiv terviseseisundi hindamise aeg ja koht. See tähendab, et enam ei ole põhjust veeta tervet päeva arsti kabineti ukse taga oma korda oodates," rääkis ta ning lisas, et ka noored ise on järjest terviseteadlikumad.
Ajateenistusse mineku aeg ja koht otsustatakse alles pärast terviseseisundi hindamist ning Johanson rõhutas, et kutse arstlikule ülevaatusele ei tähenda kohe automaatset kutset ajateenistusse.
Toimetaja: Karin Koppel












