Põhjus, miks maaomanik ei soovi maakasutuslepingut pikendada, on selles, et pikka aega tellis RMK omanikult Luhasoo õpperaja parkla ja selle ümbruse heakorrateenust, mille RMK aasta tagasi ühepoolselt lõpetas. Maaomaniku sõnul ei ole RMK seal ise heakorda suutnud hoida ja ta tahaks selle töö taas enda kanda võtta, RMK pole sellega aga nõustunud.

"Maaomaniku esindaja on andnud meile teada, et kuna kasutusõiguse leping on lõppemas, siis tema ei ole huvitatud lepingu pikendamisest. Sellega seoses me oleme pöördunud keskkonnaameti ja valla poole, et kuivõrd oluliseks nemad peavad seda rada ja mis edasised käigud on, et saada maaomanikuga kokkuleppele. Meie omalt pool ei ole seda saavutanud," lausus RMK külastuskorraldusosakonna Lõuna-Eesti piirkonna juhataja Tarmo Denks.

Kui Luhasoo matkaraja parkla ja lõkkeplatsi suhtes ei suudeta eraomanikuga leida kokkulepet, siis tuleb leida RMK-l parkimiseks uus koht ja matkarajale pääsemiseks uus tee.

"Ma saan aru, et omanikul on mõned etteheited RMK-le, aga ma loodan, et need on ka ületatavad. Valla huvi on kindlasti see, et Luhasoo matkarada jääks inimestele avatuks. See on väga populaarne, seda külastavad meie kohalikud inimesed ja meie külalised ja ma olen veendunud, et me saame kõik osapooled ühise laua taha ja leiame selle kompromissi, mis ka omanikule on vastuvõetav," rääkis Rõuge vallavanem Rõuge vallavanem Britt Vahter.

Luhasoo viie kilomeetri pikkusel õpperaja on külastajate arv viimastel aastatel pidevalt kasvanud, näiteks eelmisel aastal külastas õpperada ligi 10 000 loodushuvilist.

"Ma ise olen Antslast, ega seal selliseid sooradu ei olegi, see on üks ligemaid. On täpselt mõnusa pikkusega rada jalutuskäiguks ja ilus loodus ja ilus koht," ütles matkaraja külastaja Elar.

Mitmed RMK matkarajad asuvad eramaadel, mistõttu tuleb sarnaseid läbirääkimisi omanikega pidada ka tulevikus.