Märtsis ootavad Eestit ees valimised ja hääletada saab ka digitaalselt. Samas on tehnoloogia arenguga tekkinud uued ohud meie digiriigile.

"Vanasti üritasid küberpätid käsitsi turvaauke üles leida, aga nüüd teevad seda masinad meie eest. Pean täpsustama, et Eestis ei ole ühtegi 100 protsenti tehisintellektipõhist küberrünnakut läbi viidud või meil ei ole selle kohta infot, aga me teame seda mujalt maailmast," lausus riigi infosüsteemi ameti peadirektor Joonas Heiter.

Kui varem tegutsesid häkkerite rühmitused, siis nüüd on nende käsutuses veel omakorda tehisaru, mis massiliselt turvaauke otsib. Heiteri sõnul iga aastaga kahjukandvate juhtumite arv kahekordistub. Valitsuses ei ole aga ühist arusaama, kuidas olukorda parandada. Peaminister ütles üht, kuid riigieelarvesse selleks raha ei lisatud.

"Vajalik rahastus on olemas ja kui vaja, saab tõsta ka valdkonnas ringi," sõnas peaminister Kristen Michal (Reformierakond).

"Justiits- ja digiministeerium raha juurde ei saanud. Me täiendavalt kärbime, aga küberturvalisus on tõesti erakordselt oluline ehk me otsime selleks katet muude seniste kulude arvelt. Midagi paneme kinni, et seda küberturvalisust paremini teha," ütles justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta (Eesti 200).

Järgmiseks aastaks oleks küberturvalisuse parandamiseks juurde vaja viis miljonit eurot. Nelja aasta peale kokku enam kui 20 miljonit. Pakosta kinnitas, et kui seda ei tule, siis vähemalt e-valimiste läbiviimiseks raha leitakse.

"Vajadusel ka valitsuse reservfondist võtame valimiste kaitseks raha juurde. Valimised saavad olema kaitstud. Meil on vaja nii tehnoloogiat juurde kui ka tegelikult inimesi, kes seda tehnoloogiat juhivad," sõnas Pakosta.

Kui aga kõik peakski aia taha minema, on valimisteenistusel olemas ka plaan B.

"Oleme kindlasti valmis kõikideks erijuhtudeks ja ka lõppkokkuvõttes on plaan B ka, mis võimaldab minna üle puhtalt paberhääletamisele, kui mingil põhjusel ei peaks süsteemi usaldama enam," ütles riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe.