Teisipäeval pidas Itaalia valitsus küberrünnakute tõttu erakorralisi kõnelusi luurejuhtidega, mis ajendas Euroopa Liitu hoiatama teadliku katse eest häirida ühenduse toiduainete tarneahelat.

Küberrünnakute motiiv ei ole teada ja keegi pole veel vastutust võtnud.

Euroopa Liidu pressiesindaja Thomas Regnier ütles, et EL-i agentuurid pidasid teisipäeval kõnelusi ka liikmesriikide ametiasutustega, et leppida kokku ühises tegevuses.

"Tegemist ei ole üksikjuhtumitega ja me peame loomulikult olema sellisteks küberintsidentideks ühiselt valmis ning vastupidavad," ütles ta.

Samas keeldus ta osutamast ühelegi potentsiaalsele süüdlasele.

Rünnakute alla sattunud ligikaudu kümne EL-i riigi seas olid ka Itaalia ja Holland. Rünnakud toimusid vaid nädalaid pärast sarnast intsidenti Prantsusmaal, kus sajad supermarketid olid sunnitud riknenud kauba ära viskama.

Ka ühendusest välja astunud Ühendkuningriik sai rünnakutes kannatada.

Riikliku küberturvalisuse juht Richard Horne ütles BBC-le, et probleem mõjutas kogu toiduainete tarneahelat.

Tema sõnul töötasid töötajad terve öö, et hoiatada ohustatud osapooli. Ta lisas, et esines paar juhtumit, kus kasutati ära haavatavat tehnoloogiat.

Sõltumatute Lihavarustajate Briti Assotsiatsioon (AIMS) teatas samuti BBC-le, et kaks nende liiget avastasid, et nende külmikud hakkasid sulama, samal ajal kui kolmas nägi oma külmseadmete temperatuuri järsku tõusu.

EL-i toidu- ja põllumajandusvolinik Christophe Hansen ütles esmaspäeval, et rünnakud olid tahtlik katse häirida meie toiduainete tarneahelat.

Itaalia valitsuse teatel on mõju seni olnud väga piiratud ja see on mõjutanud aegunud turvasüsteemidega kauplusi.

"Mõjutatud on vaid väike arv kaubandusüksusi," seisis avalduses.

Sellegipoolest kohtusid ministrid luurejuhtide ja riikliku küberturvalisuse agentuuriga, mis andis jaemüüjatele ka tehnilisi soovitusi oma süsteemide kaitsmiseks.

Itaalias teatati üleriigiliselt umbes 20 kaupluse kahjustustest.

Sitsiilias Coopi supermarketeid haldava grupi direktor Giuseppe Spadaro ütles, et ettevõtte 300 kauplusest said tabamuse neli.

"Me hindame kahju mitmele tuhandele eurole. Pidime kõik ära viskama. Riiulid on tühjad," tsiteeris teda päevaleht Corriere della Sera.

Teisipäeval teatasid ametnikud ja ettevõtete esindajad, et Saksamaal sai kannatada neli ja Rumeenias kuus supermarketit.

"Muu taristu kompromiteeritud ei saanud," ütles Rumeenia riikliku küberturvalisuse direktoraadi (DNSC) direktor Dan Cimpean AFP-le.

"See tundub poolamatöörlik. Me ei kahtlusta mitte mingil juhul, et tegemist on riikliku toimijaga."

Rootsi Coopi keti pressiesindaja Carlos Cancinos ütles, et grupi seitse kannatada saanud kauplust on taastanud tavalise töö.

Ta ütles, et ööl vastu teisipäeva rünnaku alla sattunud külmutusseadmed ja sügavkülmikud olid ühendatud vanadesse 4G-võrkudesse.

"Oleme käivitanud ulatusliku programmi oma poevõrgu suure osa moderniseerimiseks, varustades need võrku ühendatud külmikutega ja tagades, et need töötaksid 5G-võrkude kaudu. See aitab lahendada suure osa sedalaadi probleemidest," ütles ta.

Belgia oli üks enim kannatada saanud riike, kus kümned poed mitmes toiduketis teatasid külmutussüsteemide riketest. Föderaalprokuratuur on alustanud uurimist.

Küberrünnak tabas ka Eestit, kui esmaspäeval tõstis küberründaja Selveri külmlettide temperatuuri 50 soojakraadini. Selveri kommunikatsioonijuht Mariann Järvela ütles, et rünnak leidis aset ühes Selveri kaupluses.

Tema sõnul oli poekett teadlik mujal maailmas toimunud sarnastest küberrünnakutest ja oli seetõttu võimalikeks ohtudeks valmistunud. Koostööpartner tuvastas rünnaku kiiresti ja kauplus kahju ei kandnud.