Ettepanek esitati läbirääkimistel, mille eesmärk on saavutada enne saabuvat talve energiavaherahu, ütlesid lehega rääkinud USA, Euroopa ja Ukraina ametnikud. Idee käidi uuesti välja pärast seda, kui Ukraina taasalustas rünnakuid Venemaa naftatöötlemistehaste vastu, kommenteeris WSJ artiklit vahendanud väljaanne RBK-Ukraine.

Allikate sõnul pakkusid Venemaa gaasitarnete taastamise välja USA presidendi Donald Trumpi eriesindajad Steve Witkoff ja Jared Kushner, kui nad käisid septembris Kiievis ja Moskvas. Nende ettepaneku kohaselt müüdaks Venemaa gaasi Euroopa turule Ameerika vahendaja kaudu, minnes mööda Euroopa sanktsioonidest. See võiks luua Ameerika investoritele tulusa võimaluse.

Samas on Euroopa Liit kokku leppinud lõpetada Venemaa gaasi ostmine järk-järgult 2027. aasta lõpuks. Lisaks on Euroopa suurimate riikide juhid teatanud, et nad ei soovi taastada sõltuvust riigist, mida peavad oma peamiseks strateegiliseks ohuks.

Oktoobris pandi Ameerika plaan ootele pärast seda, kui Ukraina lõpetas Trumpi survel ühepoolselt rünnakud Venemaa naftatöötlemistehaste vastu. Kiiev peatas rünnakud ligi kaheks nädalaks, aga samal ajal jätkas Venemaa Ukraina energiataristu ründamist ja hakkas tarnima diislikütust USA-sse. Washington keskendus võimalusele saavutada ulatuslikum rahulepe.

Ukraina taasalustas reedel, 30. oktoobril, õhurünnakuid Vene energiataristu vastu ning ründas kolme päeva jooksul kolme suurt Venemaa naftatöötlemistehast. See andis uue hoo jõupingutustele saavutada ulatuslikum energiarahu enne novembri keskpaigaks kavandatud Ukraina, USA ja Venemaa kolmepoolseid läbirääkimisi Abu Dhabis.

Varem oli Moskva Washingtoni katsed sellist kokkulepet sõlmida tagasi lükanud. Seetõttu usuvad Ameerika läbirääkijad, et Venemaa naasmine Euroopa maagaasiturule oleks tugev stiimul, mis võiks panna Vene režiimi juhi Vladimir Putini kokkuleppega nõustuma. Lisaks annaks see Kiievile hädavajalikku tulu gaasi transiidi eest.

Valge Maja esindajad tegid ettepaneku kanda Venemaalt Euroopasse müüdava gaasi eest saadav tulu kolmandas riigis asuvale tingdeponeerimise kontole (i.k. escrow account). Nii ei saaks Kreml kasutada neid vahendeid sõja rahastamiseks.

WSJ allika sõnul püüdsid ameeriklased esitleda seda ideed Euroopa juhtidele võimalusena vähendada energiahindu enne talve, mil Euroopa gaasivarud olid langenud viimaste aastate madalaimale tasemele selle aastaaja kohta.

Lisaks käsitleb USA ka gaasijuhtme Nord Stream võimaliku taaskäivitamist kui olulist osa laiemast kokkuleppest, mille eesmärk poleks üksnes lõpetada sõda Ukrainas, vaid lahendada ka Venemaa pikaajalised erimeelsused USA liitlastega Euroopas. Trumpi administratsioonis loodetakse, et Euroopa vastuseis Venemaa gaasitarnete taastamisele osutub tegelikkuses leebemaks, kui esmapilgul paistab.

WSJ: see oleks kannapööre

Selline surve tähistab täielikku kannapööret võrreldes Trumpi esimese ametiajaga. Toona kritiseeris president Trump korduvalt Saksamaa kantslerit Angela Merkelit Venemaalt kulgeva gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamise pärast. Ta hoiatas, et Nord Stream 2 muudaks Saksamaa Venemaa vangiks, ning kehtestas 2019. aasta lõpus torujuhtmele sanktsioonid.

Veidi enam kui kaks aastat hiljem alustas Venemaa täiemahulist agressioonisõda Ukraina vastu. Vene sõjaväe rahastamine tugines suuresti energiakaupade ekspordist saadavale tulule ning Moskva arvestas, et Euroopa ei reageeri rünnakule oma suure majandusliku sõltuvuse tõttu Venemaast.

Sõda pani eurooplasi aga käsitlema sõltuvust Venemaa maagaasist strateegilise haavatavusena suhtes vaenuliku riigiga, mida nad enam ei usalda. EL on vastu võtnud õigusaktid, millega piiratakse järsult Venemaa gaasi importi ja keelatakse see täielikult järgmise aasta lõpuks. Euroopa ametlik seisukoht on praegu, et EL ei taasta Venemaa gaasi ostmist isegi pärast Venemaaga sõlmitavat täielikku rahulepingut, rääkimata haprast energiavaherahu kokkuleppest, mis võimaldaks Putinil sõda jätkata ja annaks tema sõjaväele rahalisi vahendeid.

Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Dan Jørgensen ütles oktoobris Ungari ajalehele antud intervjuus, mida tema büroo on kinnitanud, et Venemaa gaasi impordikeeld peaks olema alaline. "Ma kindlasti ei usaldaks Venemaad. Isegi siis, kui homme saabuks rahu, mida me kõik loodame," ütles ta.

Trumpi administratsioon panustab sellele, et Euroopa vastuseis osutub tegelikkuses vähem jäigaks, kui esmapilgul paistab, märkis WSJ.

Eravestlustes on mõned Euroopa kõrged ametnikud aga märksa otsekohesemad. Ühe Põhja-Euroopa riigi kõrge ametniku sõnul on Venemaa gaasiostude taastamise idee vastuolus kõigega, mille eest eurooplased seisavad. Ühe suure Euroopa riigi kõrge ametnik võrdles seda olukorraga, kus kunagine Briti peaminister Neville Chamberlain ohverdas Teise maailmasõja eel Tšehhoslovakkia Hitlerile vastutasuks äritehingute eest.

USA näeb omalt poolt Nord Streami võimalikku taasavamist nüüd potentsiaalselt olulise osana laiemast kokkuleppest, mille eesmärk poleks üksnes lõpetada sõda Ukrainas, vaid lahendada ka Venemaa pikaajalised vastuolud Ameerika liitlastega Euroopas. Ühe kõrge USA ametniku sõnul oli Merkeli viga see, et ta püüdis torujuhtme rajada, tegemata enne tööd laiemate julgeolekukokkulepete saavutamiseks Venemaaga, millega Moskva oleks võinud leppida.

USA ametniku sõnul on läbirääkijad arutanud kõneluste jooksul mitmesuguseid majandusettepanekuid. Tema sõnul on eurooplased väljendanud huvi ettepaneku vastu, mis vähendaks järsult gaasihindu terves Euroopas. Ta lisas, et kõik majanduskokkulepped oleksid osa terviklikust rahuleppest.

Venemaa ja Saksamaa ehitasid esimese Nord Streami gaasijuhtme 2011. aastal, et mitte kasutada Ukrainat läbivaid torujuhtmeid. Nord Stream 1, mille kaudu tarned peatati 2022. aasta augustis, ja Nord Stream 2, mida ei võetud kunagi kasutusele, said 2022. aasta septembris veealustes plahvatustes rängalt kahjustada. Plahvatuste korraldamine omistati Ukrainale. Nende torujuhtmete taaskäivitamine võtaks märkimisväärselt aega isegi juhul, kui poliitilised ja regulatiivsed takistused õnnestuks kuidagi ületada.

Seevastu Ukraina kaudu kulgeva torujuhtmevõrgu, millel on ühendused Slovakkiaga ning sealt edasi Austria ja Saksamaaga, saaks peaaegu kohe uuesti tööle panna. Piiratud kogustes gaasi voolas selle kaudu veel kuni torujuhtme sulgemiseni 2025. aasta jaanuaris, kui Venemaa ja Ukraina täiemahuline sõda oli juba kestnud pea kolm aastat.

Praegu tuleb Venemaalt vaid 11 protsenti Euroopa maagaasist, võrreldes sõja eelõhtul olnud 45 protsendiga. USA veeldatud maagaas moodustab 30 protsenti Euroopa tarbimisest. Venemaa gaasi imporditakse kas veeldatud maagaasi tankeritega või TurkStreami torujuhtmete kaudu, mis varustavad Ungarit ja Slovakkiat.

Euroopa ametnikud möönavad, et Trumpi Iraani-vastase sõja tagajärjed võivad Euroopa vastuseisu nõrgendada. Katari veeldatud maagaasi saadetised on endiselt Pärsia lahe piirkonnas lõksus ning ülemaailmne energiahindade tõus on jätkunud isegi siis, kui Hormuzi väina kaudu liigub rohkem naftatankereid. EL-i andmetel on Euroopa Iraani sõja tõttu kulutanud energiale täiendavalt 100 miljardit eurot ehk ligikaudu 112 miljardit dollarit.

EL-i energiaregulaatorite andmetel on Euroopa maa-alused maagaasihoidlad praegu umbes 75 protsendi ulatuses täidetud ning regiooni gaasivarud jäävad saabuva talve alguses alla viimase üheksa aasta keskmise.

Saksamaa peamine opositsioonipartei, paremäärmuslik Alternatiiv Saksamaale (AfD), on juba seadnud Venemaa odava maagaasi impordi taastamise üheks oma peamiseks valimiskampaania teemaks enne 2028. aastaks kavandatud parlamendivalimisi.

Diplomaatide sõnul oleks Euroopal lihtsam oma seisukohta muuta juhul, kui Kiiev toetaks gaasimüügi taastamist osana vaherahust, mis aitaks vältida elektrikatkestusi ja võimalikku humanitaarkatastroofi Ukraina suurlinnades. See võiks lähikuudel põhjustada uue põgenike väljarändelaine. Eriti oluline on see olukorras, kus Ukraina õhutõrjevarud on ammendumas ning USA piirab Patriot-süsteemide püüdurrakettide tarnimist üleilmse puudujäägi tõttu, mida on süvendanud sõda Iraanis.