"Kindlasti see (valimiskaotus – toim.) mõju saab administratsioonile tervikuna olema päris märkimisväärne, sest kongress kontrollib tervet USA riigi rahakoti. Nemad teevad kõik otsused selle kohta, mida rahastatakse, kes raha saab, kuidas seda kulutatakse. Aga teises küljest on muidugi teatud valdkonnad, kus USA presidendil on väga-väga suur võim ja sinna alla läheb ka välispoliitika ja kaitsepoliitika teemad," kirjeldas Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse vanemteadur Liis Mure valimiste järel tekkivat poliitilist olukorda Ameerika Ühendriikides, lisades, et välispoliitikas on kongressi võimalused presidendi tegevust piirata väiksemad.

"Ja nagu on ka juba siin Euroopas natuke muret on tuntud, et võib-olla kui sisepoliitiliselt on Trump edaspidi oma tegevuses piiratum, siis ta võib suunata oma energia rohkem välispoliitikale, mis ei pruugi tuua meile rohkem stabiilsust," märkis ta.

Väljaanne Politico kirjutas esmaspäeval, et NATO riigid Euroopas kardavad, et USA vabariiklaste kaotus võib ajendada president Trumpi allianssi senisest märksa jõulisemalt ründama.

"Ma arvan, et Trump tahab viimased kaks aastat oma valitsemisajast kindlasti jätta jälje maailma ajalukku. Tema lähenemine välispoliitikale on olnud revolutsiooniline selles mõttes, et ta tahab asju lõhkuda ja luua midagi täiesti uut. Nagu me nüüd oleme kuulnud, siis võimalik kohtumine Hiina president Xi ja Venemaa Putiniga on võib-olla planeerimisel ja kindlasti ta üritab midagi suurt korda saata. Ma arvan, et need katsed kindlasti tulevad," prognoosis Mure.

"Samas siseriiklikult tundub, et tema fookus on rohkem nii-öelda endale monumentide püstitamisele - triumfikaared ja ballisaalid. Aga ma arvan, et välispoliitikas kindlasti [Trumpi] aktiivsus suureneb,"

Mure sõnul on Trump oma teise valitsemisaja algusest saadik üritanud suhteliselt iseseisvalt ja ilma kongressiga koostööd tegemata riiki valitseda ning kui sisepoliitikas on kongressil siiski hoovad tema mõjutamiseks, siis välispoliitikas on neid suhteliselt vähe.

"Välispoliitiliselt, ma arvan, mängib hästi palju rolli see, kui palju vabariiklased ja eriti vabariiklased kongressis avalikult ja jõuliselt hakkavad talle vastu astuma, sest siiani on Vabariiklik Partei kongressis olnud Trumpi peagu täieliku kontrolli all, avalikult ei ole teda peagu üldse kritiseeritud, kuigi sisemiselt, eriti pärast Iraani sõja alustamist, on kriitika tulv oluliselt kasvanud. Aga oma partei seest ilmselt on võimalik ikkagi ka tema tegevust nii-öelda välispoliitiliselt suunata," rääkis ta.

 Lisaks käsitles Mure veel ka vabariiklaste valimiskaotuse põhjusi ning demokraatide tegevust oma presidendikandidaadi leidmisel 2028. aasta presidendivalimisteks.