Eriplaneeringu koostaja peab kolme aastaga leidma vesinikutorule asukoha
Riik valis välja vesinikutrassi eriplaneeringu koostaja, kes peab leidma kolme aastaga vesinikutorule asukoha. Kuut riiki läbivalt torult teeniks Eesti eelkõige transiiditulu. Riikide planeeringud näitavad ära, kas kuni 10 miljardit eurot maksvat toru on mõtet rajada.
Saksamaal asuvad suured keemiatööstused, kes on vesiniku ostmisest huvitatud. Just seetõttu algatasid kuus riiki Soomest Saksamaani ulatuva toruprojekti. Aasta alguses algatas valitsus eriplaneeringu, et leida torule Eestis sobiv koht. Eriplaneeringu tellija on Elering ja see läheb maksma ligi 1,2 miljonit eurot. Toru rajamine läbi kuue riigi maksaks seitse kuni kümme miljardit eurot.
"Vesinikku tarbitakse täna Euroopas juba üsna suurel hulgal, seda kasutatakse peamiselt väetiste tootmiseks, kütuste rafineerimiseks ja erinevates keemiatootmisprotsessides," ütles Eleringi teadus-ja arendustegevuse juht Siim Iimre.
"Vesinikukoridori mõte on see, et luua ühendus peamiselt Soomes asuvate vesinikutootjate ja peamiselt Saksamaal ja Poolas asuvate suurtarbijate vahel. Ja kui see läbib Eestit, siis see looks Eestile mitmeid võimalusi," lisas ta.
Eelkõige saab Eesti teenida toru pealt transiiditulu, kuid loob võimaluse ka kohaliku vesinikutööstuse arendamiseks, ütles Iimre.
Esmaspäeval kinnitati planeeringu koostamise hanke võitjaks Hendrikson & Ko. Kolme aastaga tuleb kokku saada mahukas planeering.
"Algatatud planeeringuala on umbes 6500 ruutkilomeetrit ehk ligikaudu 15 protsenti Eesti pindalast. Ja selle ala sees hakkame otsima trassialternatiive, mille sees lõplikult leida see kõige sobivam. Hetkeseisuga sinna alasse jääb seitse maakonda ja 24 kohalikku omavalitsust, kes rohkem, kes vähem," lausus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi maa- ja ruumipoliitika osakonna juhataja Ivari Rannama.
Planeeringu koostamise käigus valitakse trassialternatiivid ja seejärel pöördukse konkreetsemate maaomanike poole. Eriplaneeringud riikides näitavad ära, kas sellist toru oleks majanduslikult mõistlik rajada. Trassivalikul arvestatakse praeguseid taristukoridore, aga mujal tekivad uued kaitsevööndid.
"Kaitsevööndi me saame määrata siis, kui toru läbimõõt ja rõhk on määratud, need kaks parameetrit määravad selle, ja tekib ka ohutuskuja. Tõmmates paralleeli Balticconnectoriga – ohutuskuja oli 25 meetrit ühele poole, 25 meetrit teisele poole. Seega sisuliselt 50 meetrit. Siin see ohutuskuja võib olla isegi suurem. Tuleb üks suurematest torudest meie riigis," lausus Tallinna tehnikaülikooli professor Igor Krupenski.
Toimetaja: Marko Tooming









