STT (Suomen Tietotoimisto) teatas kuu aega tagasi, et ettevõtte juhatus plaanib kahjumliku tegevuse 2027. aasta märtsi lõpus sulgeda. Seetõttu alustas uudisteagentuur koondamisläbirääkimisi, mis lõppesid kolmapäeval.

Koondamisläbirääkimised hõlmasid 95 koosseisulist töötajat. Praeguste hinnangute kohaselt kaotab töö 89 inimest.

Selle otsusega saab Soomest üks väheseid lääneriike, millel puudub oma uudisteagentuur, märkis Yle.

Umbes kuuele inimesele pakutakse võimalust jätkata ettevõttes tööd muudel kui ajakirjanduslikel ametikohtadel.

Pressiteateid edastav STT kommunikatsiooniteenuste üksus jätkab tegevust ka pärast märtsi. Seal töötab seitse inimest, keda läbirääkimised ei puudutanud.

STT on varustanud Soome meediat uudiste ja fotodega üle saja aasta.

"See on Soome jaoks väga murettekitav olukord," nentis STT tegevjuht Kimmo Laaksonen.

STT saab järgmisel pühapäeval 139-aastaseks.

"Üsna armetu sünnipäevakingitus," märkis Laaksonen ja lisas, et STT viisid sellisesse olukorda pikaajalised finantsraskused. Tegevjuhi hinnangul on ettevõtte rahavarud otsakorral.

Laaksoneni sõnul ei olda STT tähtsust Soomes veel täielikult mõistetud. Ta märkis, et uudisteagentuurist jääva tühimiku võivad täita digihiiud ning väärinfo levitajad.

STT-l on olnud oluline roll ka Soome uudiste vahendamisel ülejäänud maailmale. Peatoimetaja Minna Holopaineni sõnul tunnevad paljud rahvusvahelised partnerid muret, kuidas nad edaspidi Soome kohta infot saavad.

"Meilt on otse küsitud, et vabandage, kust me saame rahvusliku uudisteagentuurita uudispilte ja teavet järgmiste Soome valimiste kohta. Nüüd peavad nad sellele probleemile lahenduse leidma ilma meieta," rääkis Holopainen.

Uudiste- ja pilditoimetuse sulgemise taga on tegevuse pikaajaline kahjumlikkus ning laiapõhjalise ja pühendunud omanikeringi puudumine. STT pidas ulatuslikke koondamisläbirääkimisi ka aastavahetusel 2025–2026, kuid nendest muudatustest ei piisanud tegevuse jätkamise tagamiseks.

Soome määras STT-le ka umbes miljon eurot riigiabi. Seda aga ettevõte vastu ei võtnud, kuna summast poleks uudisteagentuuri päästmiseks piisanud. 

1887. aastal asutatud STT toodetud uudiseid on ajaloo jooksul laialdaselt kasutanud kõik suuremad Soome meediaväljaanded.

Pildiagentuur Lehtikuva asutati 1951. aastal enne Helsingi olümpiamänge. Ka see lõpetab märtsi lõpus tegevuse. STT ostis Lehtikuva Sanoma Newsilt 2010. aastal.

Suur mõju kogu ühiskonnale

Soome ajakirjanike liidu esinaise Marjaana Varmavuori sõnul toob STT sulgemine kaasa kaugeleulatuvaid tagajärgi nii Soome ajakirjandusele kui ka ühiskonnale laiemalt.

Varmavuori hinnangul annab STT kadumine eriti valusalt tunda välisuudiste kajastamises. Tema sõnul kaovad välisuudised suures osas ära näiteks kohalikest ja piirkondlikest lehtedest.

"Puudub teine struktuur, mis suudaks välisuudiseid sama tõhusalt vahendada. STT tegutseb rahvusvahelistes võrgustikes ning seda süsteemi ei saa niisama lihtsalt asendada, see on võimatu," sõnas ta.

Varmavuori ootab nüüd poliitikutelt tegutsemist. "Praegu on aeg tegutseda, kui soovime, et inimesed saaksid ka tulevikus erinevates Soome erinevates paikades uudiseid omas keeles tarbida, lugeda ja kuulata," rõhutas ta.

Ka Yle tegevjuht Marit af Björkesten peab uudist kurvaks.

"Olukord on kõigi jaoks tõeliselt kurb ja kahetsusväärne. Yle ülesanne on tagada, et soomlased saaksid usaldusväärseid ja sõltumatuid uudiseid ka edaspidi. Uudisteagentuur on olnud meile selles oluline partner," kommenteeris af Björkesten.

Af Björkesteni sõnul ei alustata päris nullist, kuna aastatel 2007–2017 Yle STT teenuseid ei kasutanud.

STT uudisteagentuuri lõpetamist kommenteeris sotsiaalmeedias ka transpordi- ja sideminister Lulu Ranne. Tema hinnangul pole STT uudistetoimetus suutnud piisavalt uueneda ja on ajale jalgu jäänud.