Tallinna linnavalitsus tegi volikogule ettepaneku müüa muusika- ja teatriakadeemiale nende krundist üle tee asuv kinnistu, kuhu saaks tulevikus rajada etenduskunstide õppekeskuse, mis moodustaks Tatari 13 õppehoonega ühtse terviku.

EMTA rektori Ivari Ilja ütles ERR-ile, et nende teatriõppe keskkond vajab parandamist ja sellele on osutanud ka muusikakõrghariduse kvaliteedi hindamise ja arendamisega tegelev sõltumatu Euroopa organisatsioon MusiQuE.

Üle-eelmisel aastal valminud hindamisaruanne juhtis tähelepanu ruumipuudusele ning kaasagsete etenduskunstide magistriõppe prooviruumide nappusele.

"Kaasaegne õppekeskkond annaks olulise tõuke ka muusikateatriõppe arengule," tõdes Ilja. "Eri erialade üliõpilaste ühine loometöö ning nüüdisaegsed lavatehnoloogilised võimalused avaksid tee uudsetele lavastustele, mis rikastaksid nii akadeemia loomingulist elu kui ka Eesti teatripilti."

Küsimusele, kas uude hoonesse on kavas kolida ka seni Toompeal omaette oaasina tegutsenud EMTA lavakunstikool, vastas rektor, et lavakunstiõppe tulevast paiknemist ja Toompea hoone edasist kasutust tuleb vaadata osana akadeemia terviklikust arengust.

"Koos õppejõudude, valdkonna asjatundjate ja arhitektidega tuleb kaaluda kõiki võimalikke lahendusi, arvestades õppetöö vajadusi, hoonete sobivust, investeeringute mahtu ning akadeemia rahalisi võimalusi ja pikaajalisi ülalpidamiskulusid," lausus Ilja. "Toompea hoone ajalooline ja kultuuriline tähendus on meile oluline. Meie eesmärk on leida lahendus, mis toetaks teatri- ja muusikateatriõppe arengut ning oleks akadeemiale pikaajaliselt jõukohane."

Ilja sõnul on akadeemia soovinud oma tegevust peahoone kõrvale laiendada juba ligi kümme aastat.

Abilinnapea Tiit Terik ütles, et Sakala 19 hoone on seisnud tühjana alates 2019. aastast ning Tatari 10 hoone oli kasutuses kuni selle aasta veebruarini. 939 ruutmeetri suurusel kinnistul asub kaks 19. sajandust pärinevat hoonet ning amortiseerunud laohoone. Hooned ei ole muinsuskaitse all.

"Sakala nurgal oleva hoone lammutamiseks piiranguid ei ole," ütles Terik, kelle sõnul on akadeemia juba varem saanud linnalt infot, millises mahus saab uut hoonestust rajada.

Kinnisasi asub Tallinna üldplaneeringu järgi kesklinna segahoonestusalal ja jääb arheoloogiatundlikule alale, mistõttu tuleb võimalike uute hoonete püstitamisel arvestada piirkonna ajaloolise kihistusega ja uuringute vajadusega.

Ehitusõiguse taotlemisel tuleb arvestada kõrvalasuvate Sakala 23 ja 21 mälestiste, Sakala 23a ja Süda 1 väärtuslikuks hinnatud üksikobjektide ning vahetus läheduses asuva miljööväärtusliku alaga. Terik tõi välja, et arvestama peab ennekõike mahtusid ja vaadeldavust ja tagada tuleb sujuvad üleminekud.

"Võimalikud uusehitised ei tohiks domineerida ajalooliste väärtuste üle. Olemasoleva hoonestuse lammutamisele haldusaktidest ja seadusest tulenevaid piiranguid ei ole ning võttes arvesse olemasolevate hoonete väärtust ja varasemaid ümberehitusi, ei ole põhjendatud ka nende säilitamise nõudmine detailplaneeringu menetluse raames," rääkis Terik.

23. septembril käisid EMTA esindajad Tallinna linnaplaneerimise ametis tutvustamas oma esialgsetest soovidest lähtuvat visiooni kinnistu hoonestamiseks.

Linnaplaneerimise ameti hinnangul saab maatükile ehitada kuni kahe maa-aluse ja kuni kuue maapealse korrusega astmelise hoone, aga milline on täpsem lahendus, selgub siis, kui menetletakse detailplaneeringut.

EMTA on esitanud linnale kinnistu omandamiseks taotluse. Linn soovib kinnistu akadeemiale võõrandada otsustuskorras ning müügihind 780 000 eurot põhineb sõltumatu kinnisvarahindaja määratud turuväärtusel.

Kui Tallinna linnavolikogu kinnistu müügi kinnitab, soovib linn müügitehinguni jõuda veel sellel aastal.