"Mina kui suur Trumpi poliitika pooldaja vaatan USA vahevalimiste tulemust küllalt rahulikult," kirjutas Helme sotsiaalmeedias.

"Kõigepealt tuleb arvestada tausta. Valges majas võimul olev partei saab alati vahevalimistel lüüa. Valimised kinnitasid seda üle. Alates kodusõjast on vaid kolmel korral juhtunud, et presidendi partei parandab vahevalimistel oma tulemust kongressis. Arvestades seda, kui napp enamus vabariiklastel oli, oli kaotuse võimalus suur ja see realiseerus. Trump ei teinud imet," ütles ta.

"Teiseks, Trumpi valija oli sama vihane vabariiklaste peale kongressis kui Trump ise. Eriti just senatis. Vabariiklased võitsid 2024, aga peale ulatusliku maksureformi ei võtnud vastu ühtegi olulist seadust. Eriti pahased olid valijad selle pärast, et senatis jäi vastu võtmata valimiste ausust ja turvalisust tugevdav SAVE seadus. Jäi vastu võtmata, sest fraktsioon kubises trumpi vastastest. Need pühiti nüüd koos kõigi teistega minema," kommenteeris Helme.

Helme sõnul puhastas Trump parteid libakonservatiividest ja never-trumperitest, aga selle hinnaks on kaotus kongressis.

"Või kas ikka on? Mida muudab see, kui Maine osariigist valitud Susan Collins, kes kõigi oluliste ideoloogiliste hääletuste ajal hoidis pigem demokraatide poole, vahetati nüüd välja päris demokraadi vastu? Mis muutus?"

Kolmandaks ütles Helme, et Trumpi poliitika ellu viimine ei jää kongressi taha. "Kuna esindajatekojas oli vabariiklastel õhkõrn ülekaal varemgi ja senat kubises never-trumperitest, viis ta oma programmi ellu executive orderitega (presidendi korraldus - toim.), mitte läbi seadusandluse. See ei muutu," lausus Helme.

Helme märkis, et demokraadid ei oma kahekolmandikulist enamust, et Trumpi või tema kabineti liikmeid ametist tagandada, samuti ei ole neil selle tõttu võimalik mööda minna tema vetost.

"USA kongress lihtsalt seisab ja see on Ameerika poliitikas üsna harjumuspärane olukord. Seisis praegugi üsna nukralt ja just selle tõttu vabariiklaste toetajad ei näinud vajadust valimistel välja tulla," sõnas Helme.

Neljandaks võib Helme sõnul nüüd ennustada terve hulga suurte aktsioonide käivitamist, mida Trump on hoidnud tagasi vahevalimiste ootuses.

"Nüüd ei pea ta enam midagi ootama ega kedagi kartma. Tema enam valijate ette ei astu, kongressiga ta enam arvestama ei pea. USA ajalugu näitab, et sellises olukorras läheb presidendi põhifookus välispoliitikale. Ma ennustan, et EL-i läbi sakutamine saab uue hoo ja energia. Iraani ummikseis lahendatakse jõuliselt ja kiirelt. Ukraina sõda lõpeb pigem varem kui hiljem. Need on kõik väga suured muutused maailmas, mis igal juhul meid ka mõjutavad," rääkis Helme.

Helme tõi esile ka viienda aspekti. "Juba täna, kui kõik tulemused ei ole käes, räägivad ameerika poliitikud järgmistest valimistest ehk 2028 aastast. Demokraadid valisid kongressi päris hullud äärmuslased. AOC ja Ilhan Omar kahvatuvad Talafrico, al-Sayeedi või Troy Jacksoni kõrval. Samal ajal on USA majandus hoogsalt kasvamas ja see jõuab tavakodaniku taskusse lähiaastatel väga võimsalt. Sama asi, mille eest valijad praegu väidetavalt karistasid vabariiklasi (majanduslik ebakindlus) hakkab neid kahe aasta pärast aitama. Ja kui keegi arvab, et Trumpi ajastu ehk MAGA on löödud, siis ta ei taipa poliitikast, eriti USA poliitikast muhvigi. Samavõrd, kui demokraadid on nihkunud vasakäärmuslusse, nihkub vabariiklik partei nüüd kõvemini Ameerika Esimesena ideoloogia rajale. Mis on hea, sest annab kõigile rahvuslastele ja suveränistidele tugeva toetuspunkti oma kodumaal õiget asja ajada," võttis Helme kokku.

USA-s toimusid teisipäeval vahevalimised, mille tulemuste järgi kaotavad vabariiklased demokraatidele enamuse nii esindajatekojas kui ka senatis.