Kalinin ja Nikolajev ei olnud petuskeemi väljamõtlejad, vaid tegutsesid n-ö kulleritena. Kunstnike Liidu ja raamatupidaja kontode tühjendamise skeemi autoritega tegeletakse teise kriminaalasja raames.

Menetlust juhtinud prokuröri Andrei Voronini sõnul näitab juhtum, et telefonikelmuste toimepanemiseks on vaja tervet ahelat inimesi, kellel on kuriteos erinevad ülesanded.

"Selliste skeemide toimimiseks kasutatakse ka inimesi, kes lähevad kannatanu pangakaartidele järele, võtavad nendega sularaha välja või annavad raha edasi. Ka sellise ülesande täitmine tähendab teadlikku osalemist kuriteos ja toob kaasa kriminaalvastutuse," lausus Voronin.

Voronin lisas, et kelmuste puhul on lisaks toimepanijate vastutusele võtmisele oluline kannatanule tekitatud kahju hüvitamine. "Kuriteoga saadud raha ei muutu kurjategija omaks. Selles asjas on mehed osa kahjust juba hüvitanud ning ülejäänud kahju hüvitamiseks on kokku lepitud maksegraafik," sõnas Voronin.

Süüdistuse kohaselt sai kelmus alguse 7. mail, kui kannatanule, kes oli Eesti kunstnike liidu raamatupidaja, helistati Omniva, panga ja politsei töötajatena esinedes ning veendi teda kinnitama Mobiil-ID toiminguid, viima oma pangakaardid Omniva pakiautomaati ning andma petturitele ligipääsu oma pangakaartide PIN-koodidele.

Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juhi Valmar Viitaki sõnul värbavad kelmid rahakulleriteks sageli noori inimesi sotsiaalmeedia kaudu.

"Töökuulutuses lubatakse inimesele võimalust kiiresti ja lihtsa vaevaga suurt palka teenida. Kuigi skeemides osalistele jäetakse mulje, et nende tegevus on anonüümne ja seaduslik, siis tegelikult see nii ei ole ning me jõuame neile varem või hiljem jälile. Rahakullerina tegutsemine on kuritegu ning selline tegevus ei jää märkamata ega karistuseta. Teeme järjepidevat tööd selle nimel, et petuskeemid varajases etapis peatada ning siin tegutsevad kurjategijad kinni pidada ja vastutusele võtta," lausus Viitak.

Süüdistuse järgi võttis Aleksandr Kalinin pakiautomaadist välja kannatanu pangakaardid ning seejärel kasutati neid koos Vitali Nikolajeviga erinevates sularahaautomaatides raha väljavõtmiseks. Ühe päeva jooksul võeti kannatanu kontodelt seitsme väljamaksega välja kokku 16 200 eurot.

Mehed tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult koos teiste seni tuvastamata inimestega ning saadud raha andis Vitali Nikolajev edasi tuvastamata isikule. Kohus tunnistas mehed süüdi grupis toime pandud arvutikelmuses.

Kohus mõistis Aleksandr Kalininile karistuseks ühe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse, millest kuus kuud tuleb tal reaalselt ära kanda. Ülejäänud ühe aasta pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane kaheaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid.

Vitali Nikolajevile mõistis kohus selles kriminaalasjas karistuseks ühe aasta pikkuse vangistuse. Kuna tal oli varasema kohtuotsuse järgi kandmata kolm aastat ja üksteist kuud vangistust, kujunes tema lõplikuks karistuseks neli aastat ja üksteist kuud vangistust. Mõlema mehe karistusaja hulka arvestatakse ka eelvangistuses viibitud aeg.

Kannatanu tsiviilhagi lahendamiseks sõlmitud kompromissi kohaselt hüvitavad mehed ülejäänud kahju kokkulepitud maksegraafiku alusel.