Vseviov rääkis, et tema jaoks oli üllatav, kui suurelt demokraadid vahevalimised võitsid ja millistes osariikides.

"Eile ei ennustanud küll keegi, et demokraadid võidavad niisugustes vabariiklaste kantsides, nagu Texas, nagu Lõuna-Carolina, nagu Põhja-Carolina. Georgia – me oleme juba peaaegu harjunud sellega, et senaator Georgiast on demokraat, aga veel mõni aasta tagasi oleks see tundunud täielik poliitiline ulme," rääkis Vseviov.

Vseviovi sõnul oli demokraatidel sel korral mitu erakordselt tugevat kandidaati. "Ma arvan, et seekord võitsid valimised inimesed, kellest järgmise paari aasta jooksul tuleb veel rääkida ka presidendivalimiste kontekstis," lausus ta. Vabariiklastel oli aga tema sõnul kandidaatidega ebaõnne.

"Ja siis selle üleriigilise trendi tugevus. See, et valijad karistasid vabariiklasi ja Trumpi selle eest, mida nad peavad halvaks poliitikaks. See kõik kokku moodustas millegi, mida ma julgen küll nimetada poliitiliseks tsunamiks," ütles Vseviov.

Välispoliitika muutub turbulentsemaks

Vseviov nõustus välispoliitikaeksperdi Liis Mure hinnanguga, et kongressi mõlemad kojad demokraatidele kaotanud Donald Trump võib nüüd oma energia veelgi enam välispoliitikasse suunata ja seal agressiivseid ning ootamatuid samme teha.

"Seda on Ameerika poliitika ajaloos korduvalt juhtunud, et kui president on jõudnud oma presidentuuri lõpusirgele, milleks need viimased kaks aastat kindlasti on, siis ta võib pöörduda näoga maailma poole. Ja kui siseriiklik agenda jääb kaotatud kongressi tõttu toppama, siis on tõepoolest võimalik, et paradoksaalselt välispoliitikas aktiivsus hoopistükkis suureneb," lausus Vseviov.

"See välispoliitiline aktiivsus nüüd siit edasi on iseloomustatav rohkem kui seni sõnadega "turbulentsus" ja "määramatus". Nii et kui poliitikavaatlejatel võib tekkida küsimus, kas tõesti on võimalik veel rohkem turbulentsust ja määramatust, siis minu sõnum täna on, et jah, kardetavasti on küll," ütles ka endine välisministeeriumi kantsler Vseviov.

Vseviov tõstis samas esile, et nüüd valitud kongress on kindlasti Euroopa suhtes sõbralikum ja Venemaa presidendi Vladimir Putiniga sõbrustamise suhtes skeptilisem.

Vseviov tõdes, et demokraadid võivad keerulisemaks teha ka välispoliitika ja julgeolekupoliitika teostamise. "Ka sõdasid pidades on tarvilik raha. Raha on Kongressi käes. Kongress otsustab selle üle, kui palju millelegi antakse või ei anta," sõnas ta.

Samuti võivad tema sõnul USA administratsiooni välispoliitikat häirida demokraatide poolt korraldatav kõikvõimalike juurdluste ja uurimiste läbiviimine esindajatekojas.

"Võib ette kujutada, et kui Ameerika juhtivad välis- ja julgeolekupoliitika tegijad ei istu mitte oma kabinettides, ei tee välis- ja julgeolekupoliitikat, vaid istuvad hoopistükkis ülekuulamistel kongressis, siis see mõjutab ka Ameerika välispoliitilist suutlikkust," ütles Vseviov.

Uute ametiisikute ametisse nimetamiseks on vaja Vseviovi sõnul samuti senati nõusolekut, ja mitte ainult ministrite, vaid ka madalama taseme poliitiliste ametnike ametisse nimetamiseks, kuni suursaadikuteni välja.

Ka kompromissid on võimalikud

Rääkides rahaotsustest, näiteks Ukrainale abipakettide määramiseks ja presidendi vetoõigusest, ütles Vseviov, et selles küsimuses võib oodata pigem vastasseisu süvenemist, aga teataval määral ei ole välistatud ka koostöö ja kompromissi leidmine.

"Praegust poliitilist õhustikku hinnates sellel kompromissi võimalusel ma üleliia suurt edulootust ei näe. Aga ajaloos on olnud kordi, kui demokraadist president ja vabariiklasest kongress või vastupidi on just suutnud koostööd teha, ja see on mõjunud positiivselt presidendi populaarsusele. Tõenäoliselt päriselu saab olema nende kahe äärmuse vahel, saab olema teemasid, kus ollakse totaalses konfrontatsioonis, ja teemasid, kus on ka võimalikud mingisugused kompromissid," kommenteeris Vseviov.

USA-s toimusid teisipäeval vahevalimised, mille tulemuste järgi kaotavad vabariiklased demokraatidele enamuse nii esindajatekojas kui ka senatis.