Internetis ostude sooritamine on tänapäeval ülilihtne. Pakkumisi võrrelda, vajalikku osta ja teenuseid kasutada saame kõikjalt vaid mõne hiireklõpsuga, kuid selline mugavus ei tohi kunagi tulla õigluse arvelt.

Sageli aga ei aita veebisaidid ja rakendused meil valikuid teha, vaid  suunavad selle asemel meid tegema otsuseid, mida meil plaanis ei olnud. Tarbijad peavad hakkama saama üha keerukamas veebikeskkonnas, kus peituvad varjatud tasud ja eksitavad hinnad. Sellele lisandub manipuleeriv disain, mis võib kaasa tuua soovimatuid tellimusi. Eriti riskialtid on lapsed, eakad ja elukalliduse tõusu tõttu rahahädas olevad inimesed.

Võtame näiteks kontserdipiletite ostmise veebis. Esmalt liitud virtuaalse järjekorraga, ootad tundide kaupa oma järge ja lõpuks jõuad kassasse, kus avastad, et hind on tõusnud ja juurde on tekkinud lisatasud.

Peale selle registreerib eelmärgistatud kastike sind tasulise teenuse saajaks ja taimer avaldab sulle survet, et sa sooritaksid ostu enne pakkumise aegumist. Rohkem kui 80 protsenti populaarsetest e-kaubanduse saitidest ja mobiilirakendustest kasutavad selliseid toimemehhanisme.

Tarbijad on liitunud ka suurema hulga teenustega kui kunagi varem, alates voogedastusplatvormidest kuni toidutarnete ja fitnessirakendusteni. Mugavast tasuta prooviperioodist saab väga lihtsalt kulukas liitumislõks. Registreerumine on lihtne, kuid liitumisest loobumine ei pruugi seda sugugi olla. Selleks peab läbima lõputult etappe, mille eesmärk on panna sind loobuma. Enne kui arugi saad, võetakse sinult tasu tellimuse eest, mida sa isegi ei soovinud.

Aga see pole veel kõik. Leidub sotsiaalmeedia mõjuisikuid, kes tegelevad varjatud reklaamiga ja kuritarvitavad oma jälgijate usaldust. Samuti luuakse reklaame ja hindu meie isiklike andmete põhjal. Need on kujundatud asjatundlikult, et vajutada õigetele nuppudele ja panna meid maksma võimalikult kõrget hinda.

Videomängude mängimisel puutuvad nii lapsed kui ka täiskasvanud kokku hasartmänge simuleerivate funktsioonide ja turundustrikkidega, mis püüavad panna meid üha rohkem kulutama. Ja kui midagi läheb valesti, on üha sagedamini sinu ainus kontakt juturobot.

Selline taktika mitte ainult ei tekita nördimust, vaid on ka kulukas. Ebaausad kaubandustavad internetis lähevad hinnangute kohaselt Euroopa Liidu tarbijatele maksma ligikaudu 10,3 miljardit eurot aastas. Lisaks on tarbija kaotanud aega ja vähenenud on ka tema heaolu.

Ja tarbijad ei ole ainsad, kes kannatavad. Ettevõtted, kes järgivad reegleid, on kehvemas olukorras kui need, kes kasutavad ebaõiglasi meetodeid. Konkurents peaks esile tooma paremaid tooteid, õiglasi hindu ja innovatsiooni, mitte seda, kes on klientide petmises parim.

Euroopa Komisjoni tarbijakaitsevolinikuna on minul selge vastutus. Euroopa 450 miljonit tarbijat peavad olema ühtmoodi kaitstud nii internetis kui ka väljaspool seda. Kehtivates õigusaktides on leitud lünki ja halle alasid, mis tekitavad ettevõtjates ebakindlust ja muudavad õigusaktide jõustamise raskemaks. 68–72 protsenti meie avalikule konsultatsioonile vastanutest leidsid, et EL peaks vastu võtma uusi õigusnorme petuskeemide ja suunamudijate eksitava turundustegevuse suhtes.

Seepärast esitan järgmisel nädalal koos meie jõustamisraamistiku reformiga digitaalse õigluse akti. Tegemist on EL-i tarbijakaitse kõige olulisema ajakohastamisega viimase kahe aastakümne jooksul.

Praegu kehtivad õigusnormid töötati välja juba enne seda, kui ettevõtjad hakkasid oma tarbijateni jõudma peamiselt e-kaubanduse, tähelepanumajanduse ja isikuandmete keeruka kasutamise kaudu.

Digitaalse õigluse akt reguleerib mitmeid eespool kirjeldatud kahjulikke kaubandustavasid alates manipuleerivast turundustaktikast ja ebaausast isikupärastamisest kuni suunamudijate turundustegevuse ja tellimusteni, mida on raske hallata. Sellega tugevdatakse tarbijakaitse turvavõrku kogu digimajanduses ja kaitstakse igas vanuses tarbijaid.

Eesmärk on tagada, et tarbijad saaksid teha internetis vabu ja teadlikke valikuid, mõista, mille eest nad maksavad, ning otsustada selle üle, kuidas nad oma aega ja raha kulutavad.

Sellest on kasu ka ettevõtjatele, kes reegleid järgivad. Ettevõtete konkurents peaks põhinema pakutaval kvaliteedil, hinnal ja innovatsioonil ja neid ei tohiks nõrgestada konkurendid, kes tarbijaid eksitavad või katsuvad lihtsamalt läbi ajada. Selged reeglid kogu EL-is tagavad võrdsemad tingimused. See on eriti oluline Euroopa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks, kellel peab olema võimalik kogu ühtsel turul klientideni jõuda. Nõudeid eiravad kauplejad või erisugused riiklikud eeskirjad ei tohiks neid takistada.

Tõhus tarbijakaitse ei pidurda konkurentsivõimet, vaid on selle üks alustala. Kui tarbijad usaldavad ettevõtjaid, kellega nad kokku puutuvad, on nad rohkem valmis kasutama digiteenuseid ja sooritama piiriüleseid oste. Sellest saavad kasu vastutustundlikud ettevõtjad, ühtlasi soodustab see innovatsiooni ja aitab ettevõtetel kasvada.

Aga kui õigusi pole võimalik rakendada, siis on neist vähe kasu. Kui tarbijad on nii mõneski EL-i liikmesriigis ebaausate tavade mõjusfääris, võib koostöö riiklike ametiasutuste vahel olla aeglane ja hoiatav mõju ebapiisav. Seepärast peame paremini jõustama õigusakte, parandama koostööd riiklike ametiasutuste vahel ning andma Euroopa Komisjonile suuremad volitused, et nad saaksid uurida kogu EL-i hõlmava mõjuga ulatuslikke rikkumisi ja nende suhtes midagi ette võtta.

Euroopa tarbijakaitse on üks maailma tõhusamaid. Nüüd tuleb aga tagada, et need kaitsemehhanismid toimiksid ka digiajastul. Digitaalse õigluse akt ja õigusaktide parem jõustamine aitavad taastada tarbijate kontrolli oma tegevuse üle, annavad vastutustundlikele ettevõtjatele õiglase võimaluse konkureerida ning tagavad, et digimajandus toimiks inimeste hüvanguks.

Me väärime õiglast kohtlemist nii internetis kui ka väljaspool seda oste sooritades.