2026. aasta suve hakul näib kogu Vene sõjablogide maailm mõnevõrra läbiraputatud olemisega. Palju kõneldakse Ukraina droonirünnakutest, Krimmi bensiinipuudusest ja püütakse analüüsida isegi Iraani sõjatandril toimuvat, aga kuidas Venemaa peaks Ukraina sõda võitma, ei tea õieti keegi. Tuumarünnaku väljapakkumisega enam kedagi ei üllata.

Tihtilugu leiavad Venemaa Z-märgiga sotsiaalmeedia tähtede ülesastumised, et Ukraina-vastast "erioperatsiooni" juhitakse oskamatult, ülemad on korrumpeerunud või lihtsalt, et ukrainlastele ei suudeta tuupi teha, nagu tarvis.

Moskva kaitseministeeriumi või isegi mõne konkreetse Vene armee kindrali sõimamine võib mööduda isegi fataalsete tagajärgedeta, võimalik, et selliseid asju võetakse kõrgemal pool indikaatorina, mille pealt lugeda rahva ning rindesõdurite meeleolusid.

Selge piir läheb aga sealt, kui keegi hakkab põhjama otse Vladimir Putinit. Sellest juba mööda ei vaadata ja tagajärjed ei jää olemata.

Võtame ühe hiljutise juhtumi, see on Telegrami keskkonnas nime all "Тринадцатый" ("Kolmeteistkümnes") esinenud blogija Jegor Guzenko. Eestlastele hästi tuntud Aleksander Nevzorov näiteks on teda nimetanud "kõige siiramaks Venemaa sõjakorrespondendiks".

Guzenko saatust on kajastanud näiteks Radio Svoboda ja Deutsche Welle. Tema militaarne "karjäär" oli iseloomulikult värvikas juba enne Venemaa täiemahulist sõda Ukrainas, kuid alustame parem sellest, kuidas mees sügisel 2024 vägivaldse käitumise järel kriminaalasja vältimiseks sõlmis lepingu Venemaa kaitseministeeriumiga ja suundus juba mitmendat korda Ukrainasse sõdima.

Aprillis 2026 avaldas Guzenko oma blogilehel postituse, milles süüdistas Vladimir Putinit valetamises seoses üle Venemaa toimunud internetikatkestustega. Vaid kolm päeva hiljem kadus mees jäljetult. Kaasteenijate sõnul võeti talt telefon ära ning saadeti karistuseks eesliinile rünnakule.

Väidetavalt saadetud Guzenko lahingusse hoolimata raskest jalavigastusest – Avdijivka all saadud kahekordne lahtine luumurd polnud väidetavalt paranenud. Kaaslaste sõnul anti talle relvaks "roostes ja kinnikiiluv automaat", mis oli kuulunud hukkunud sõdurile.

Sellest ajast alates pole mehe saatusest usaldusväärset teavet avalikkuse ette jõudnud. "See on Jegori jaoks üheotsapilet. Komandörid otsustasid niimoodi meie "Kolmeteistkümnendast" lahti saada," kirjutasid Telegramis kaasatundjad. Maikuus on samas postitatud ka väiteid ja videoklippe, mis peaks kinnitama, et mees olevat elus.

Guzenko blogikanal on seejuures jätkuvalt aktiivne. Kes ja milleks seal praegu postitab, ei taha spekuleerida.

Kui teine Vene kremlimeelne blogija, Ilja Remeslo hakkas tänavu märtsis järsku Putini-vastaseid, võimukriitilisi postitusi tegema, oli venekeelne internetikogukond (runet) tõsiselt üllatunud. Mees oli end varem tegudes näidanud agara võimulojaalse aktivistina, aga nüüd järsku teatas, et enam Kremli peremeest ei toeta. "See on täiesti tupikusse jooksnud sõda, tohutute kaotustega," kirjutas Remeslo, "praegu peetakse seda sõda üksnes Putini komplekside pärast."

19. märtsil pandi Remeslo Peterburis psühhiaatriahaiglasse, kuid aprilli keskel lasti ta sealt välja. Vene sotsiaalmeedias levinud oletuse järgi võis haigla olla mehele pigem päästerõngas, et midagi hullemat ei juhtuks.

Remeslo jätkas pärast haiglanädalaid intervjuude andmist ja lubas võimukriitikat edasi teha. Näiteks usutluses The Washington Postile võrdles ta Venemaa praegust olukorda Nõukogude Liidu lagunemisega. Kaua sellisel tüübil vabalt kõndida lastakse, eks seda saab näha.

Kõige kurikuulsam Venemaa tuntud sõjablogijatest on siiski varasemate Ida-Ukraina lahingute veteran Igor Girkin-Strelkov, kes on Hollandis tagaselja eluks ajaks vangi mõistetud seoste pärast Malaisia lennuki allatulistamisega 2014. aasta juunis. Girkin-Strelkov istub Rootsi kardinate taga, kuid mitte Madalmaadel, vaid kodus Venemaal. 2023. aastal teatas ta blogipostituses: "23 aastat oli riigi eesotsas tühine inimene. Veel kuus aastat seda argpükslikku ja andetut valitsemist ei pea riik vastu."

Mees nabiti selliste avalduste järel kinni ja toimetati trellide taha. 2024. aastal mõisteti talle Vene kohtus ekstremismi eest neli aastat. Vanglapõli ei ole aga takistanud Girkin-Strelkovil jätkata blogimist, tema tekste avaldab Telegrami kontol elukaaslane ning vang vastab seal isegi lugejate küsimustele. Tõsi, neil juttudel pole päris endist hoogu, ilmselt on mehe suhtlus oma allikatega Vene armees praegu siiski mõnevõrra piiratud.