Möödunud aastal võtsid politsei- ja piirivalveameti (PPA) töötajad Eestis ära 70 võltsitud dokumenti. Aasta varem oli see arv 160. Kõige sagedamini leiavad õiguskaitsjad erinevate riikide erineva kvaliteediga võltsitud juhilube.

4. aprillil 2019 peatas liikluspatrull Tallinnas sõiduki, mille tehnoülevaatus oli aegunud. Roolis olnud mees ütles end olevat Leedu kodaniku Rimas Vievise. Et Vievisel polnud juhiluba kaasas, hakkasid politseinikud tema isikut kontrollima. Kontrollimisel selgus, et mingit Rimas Vievist pole olemas ja nende dokumentidega on 2016. aastast peale Eestis elanud Venemaa kodanik Nikita Staroselski.

Nikita Staroselski rääkis seda päeva meenutades, et politsei arvas asja piirduvat võltsitud juhiloaga. "Nad ei arvanud, et mul on kõik dokumendid võltsitud, et ma pole see inimene, kellena esinen," jutustas Staroselski. Ta rääkis politseile, et oli soetanud kogu dokumendipaketi - passi, juhiloa ja ID-kaardi Rimas Vievise nimele - Peterburist.

Internetis on võltsitud dokumentide pakkumisi küllaga

Internetis on võltsitud dokumentide pakkumisi küllaga. Niinimetatud tumeveebis on ligi 50 platvormi, kus müüjad oma kaupa pakuvad. Kõik toimib nagu tavalisel turul - mida rohkem on müüjal edukaid tehinguid, seda rohkem potentsiaalsed ostjad teda usaldavad.

Timetrix OÜ turvaspetsialisti Aleksandr Tavgeni sõnul annab veebiplatvorm dokumentidele või inimeste andmetele juurdepääsu omavatele kuritegelikele rühmitustele võimaluse oma kaupa müüa. "See on oma reitingutega süsteem, kus kliendid usaldavad müüjat. Illegaalse tegevuse puhul on see väga oluline, sest pettasaamise korral ei saa inimene politseisse kaebama minna," selgitas Tavgen.

Politsei- ja piirivalveameti dokumendiekspert Lauri Hein on veendunud, et Eestis ei ole valedokumentide valmistamise vabrikuid, küll aga võib võltsitud dokumente hõlpsasti osta Eesti lähiriikidest. "Naaberriikides - Venemaal, Leedus, Ukrainas, Rumeenias, Itaalias, Kreekas - on valedokumente väga lihtne osta," rääkis Hein.

Kui Staroselski oli ostnud Peterburist kõik vajalikud dokumendid, sõitis ta 2014. aastal Venemaalt Egiptusse, kaks aastat hiljem aga tuli sealt Saksamaa kaudu Eestisse ja jäi siia elama. Tema sõnul ei tekkinud tal piiride ületamisel mingeid tõrkeid.

Politsei esindaja ütles, et võltsitud dokumentidega on võimalik piiri ületada, ent tema karjääri jooksul on seda ette tulnud väga harva. "Juhtub, et masin või inimene eksib, ja sel juhul saab valedokumentidega üle piiri," rääkis Hein.

Staroselskil kas oli õnne või oli tal õnnestunud hankida eriti kvaliteetne võltsing, ent ta ületas takistamatult mitu piiri ja elas Eestis mingite probleemideta mitu aastat. See aga ei tähenda, et kõik veebist ostetud dokumendid on sama kõrgest klassist. Pigem vastupidi.

"Kõik sõltub sellest, kuhu te satute, kui otsite veebist võltsitud dokumentide müüjaid. Võib sattuda ka kelmide otsa, sest siin on tohutult võimalusi pettusteks. Kui müüja pakub kogu võltsdokumentide spektrit, on pigem tegemist pettusega," selgitas Tavgen.

Pahatihti soetavad ostjad suure raha eest võltsingu, mis on palja silmaga äratuntav. "Oli selline lugu: üks aafriklane näitas piiril täiesti normaalselt reisidokumenti, kuid sellesse oli tavalise tindiprinteriga trükitud Eesti viisa. Ta polnud isegi proovinud uurida, kas dokumendi kvaliteet vastab nõuetele. Inimene oli selle võltsingu eest maksnud 5000 eurot," meenutas Lauri Hein.

Varieerub mitte ainult kvaliteet, vaid ka hind. Jämedad võltsingud maksavad 100-200 eurot, kvaliteetsemate koopiate eest tuleb välja käia juba mitu tuhat.

Jämedate koopiate järele on suurem nõudlus

Tavgeni sõnul on internetis praegu suurem nõudlus lihtsamate dokumendikoopiate järele, mis võimaldavad sooritada internetipettusi. Kalleid ja kvaliteetseid passe pole selleks vaja.

"Võib näiteks osta mingi fantaasiariigi juhiloa, mis ei vasta ühelegi ametlikule loale, vaid on mingis suvalises asutuses välja antud. Inimene maksab selle eest 25-150 eurot ja väidab hiljem, et ostis tõelise juhiloa. Ja loodab, et kõik on korras," lisas Hein.

Kõik toimib nagu seaduslikus majanduses - on nõudlus ja on pakkumine igale maitsele ja igasugusele rahakotile. Võltsdokumente ostavad väga erinevad inimesed ja väga erinevatel eesmärkidel.

"Noor pagulane, teises riigis paremat elu otsiv lastega naine. Inimesed, kel on probleeme seadusega või kes lihtsalt põgenevad ühiskonna eest. Petturid. Lihtsalt dokumente vajavad inimesed, kel pole mitmetel põhjustel võimalik neid ametlikult saada. Võltsdokumente võib osta kes iganes," rääkis Tavgen.

"Põhjuseid selleks on palju. Ühel pole juhiluba, aga tahaks autoga sõita. Pole viisat, aga tahaks reisida. Pass on, aga riiki sisenemise õigust pole. Nii võltsitaksegi elamisluba või viisat," lisas Hein.

Nikita Staroselski ostis valedokumendid, et põgeneda Venemaalt, kus ta peeti 2012. aastal uimastikaubanduse eest kinni. Peterburi politsei pidas kinni rühma noori, Staroselski nende seas. Kahe aasta pärast mõisteti uimastimüüjad süüdi. Staroselski kohtu alla ei läinud, ta pole ka tagaotsitav, ent kardab siiski kodumaale naasta ja otsustas seepärast nime vahetada.

Eesti dokumente on võltsingute seas vähe. Tavgeni sõnul on Eesti väike riik, kus valedokumentide vastu suurt huvi ei ole. Lisaks sellele on Eesti pass päris hästi kaitstud, mis teeb selle võltsimise keeruliseks.

Võltsdokumendid võivad rikkuda elu

Lauri Hein ei pea võltsdokumente Eestile suureks probleemiks, ehkki tunnistab, et võltsitud juhilubade arv on aastatega kasvanud.

Staroselskil on praegu Eestis viibimiseks ajutine luba, ent ta soovib siia alaliselt elama jääda ja püüab endale vormistada tõelisi dokumente oma õige nimega. See lugu võiks aga olla õpetuseks kõigile neile, eks kavatsevad kasutada võltsitud dokumente - varem või hiljem tuleb see välja.

"Ma kindlasti ei soovitaks mitte mingitel asjaoludel mingisuguseid dokumente tellida. Uskuge, kui teid paljastatakse, ootab teid kriminaalkaristus. See võib teie elu täielikult ära rikkuda," võtab Lauri Hein jutu kokku.