Staažikas majahõivaja ehk skvottija Andres Kiisel rääkis intervjuus ETV saatele "Terevisioon", et see, et Tartus Anna Haava tänavas hõivatud maja on ainus taoline Eestis, tuleneb sellest, et rohujuure tasemel aktiivsus on meil madalas seisus.

"Kuna see mujal maailmas on enamasti selliste noorte, pigem vasakpoolsete aktivistide teema rohkem, siis Eestis selliseid noori on üsna vähe," ütles ta. Kuidas skvottimisse suhtutakse, sõltub tema sõnul ühiskonnast ja kontekstist.

"Näiteks Inglismaal, Hollandis ja Hispaanias veel mõni aasta tagasi mingitel tingimustel oli see täiesti legaalne. Hetkel Euroopas on mindud pigem seda teed, et seda keelustada. Samas Ameerika Ühendriikides on paljudes osariikides see täiesti legaalne. Kui sa mingid aastad elad seal majas, siis sa võid selle maja lõpuks ka legaalselt endale saada," rääkis Kiisel.

Näiteks on Soomes Helsingis ja Tamperes skvottijate liikumine Kiiseli sõnul üsna tugev ja Anna Haava tänava majahõivajad teevad nendega koostööd ja vahetavad kogemusi. Ta meenutas, et Kopenhaagenis on terve Christiania linnaosa olnud juba kümneid aastaid hõivatud. Rootsis ja Norras esineb skvottimist vähem.

2012. aasta maikuus korraldasid majahõivajad esimesed avalikud üritused kirjandusfestivali Prima Vista raames ja. Maja hakkas aktiivset elu elama ja selle elanikud on saanud oma tegevusele positiivset vastukaja ja toetusavaldusi naabritelt, teistelt tartlastelt ja ka mujalt Eestist. Nad on jätkanud maja ja aia kordategemise ning eluks vajaliku vee, elektri ja soojuse osas lahenduste leidmisega. Kahe aasta jooksul on majas pikemat või lühemat aega elanud mitukümmend inimest, kes on vabatahtliku tööga panustanud maja arengusse.

Linnavalitsus on majahõivajatele seadnud uueks lahkumistähtajaks 5. aprilli. Tartu linnapea Urmas Kruuse ütles, et ta ei ole hõivatud majas käinud, kuid kohtus seal elavate noortega eelmisel nädalal.

"Kui me puhtalt seadusest räägime, siis tänases ruumis ainule seaduslik võimalus on see, kui omanik annab jah-sõna ehk nõusoleku seda tegevust selles majas jätkata. Täna tegelikult omanikud on väljendanud oma selget seisukohta, kus nad seda tegevust ei soovi seal jätkata. Kui omanikud peaksid oma tahet muutma, siis tekib noortel väga selgelt legaalne võimalus oma tegevusi edasi teha. Ja tegelikult linnavalitsus sellessamas situatsioonis on ju ka selgelt edasi öelnud, et see kõik, mis puudutab sellist kultuurilist tegevust - seda positiivset, mis sellega kaasneb - on jätkuvalt linna poolt toetatud ja tolereeritud. Aga omanike tahe on tänases seadusruumis kindlasti väga oluline. Ja kui ühiskond tegelikult tahab ühel hetkel sellist arusaama muuta, et mismoodi eraomandiga võib käituda ühelt või teiselt poolt, siis tegelikult meie ühiskond vajaks täiesti uut diskussiooni," rääkis Kruuse.

Intervjueerija küsimusele, miks oleks Eestis skvottimisvõimalust vaja, vastas Kiisel, et noortel on vaja väga odavat elukohta või mingit ruumi kultuurilistel, sotsiaalsetel või poliitilistel põhjustel, et korraldada seal oma üritusi. Ta toonitas, et Anna Haava tänava maja puhul on tugev kultuurikeskuse aspekt.

"Plaanis on näiteks hetkel neil asutada sihtasutus koostöös erinevate austatud kultuuritegelaste ja liitudega, näiteks Genialistide Klubi ja Eesti Rohelise Liikumisega jne. Ja ka omanikud on tegelikult väljendanud, et juhul, kui see sihtasutus peaks tulema, siis nad on nõus selle maja andma nendesamade hõivajate käsutusse," ütles Kiisel.