"Valijate hinnang oli ühemõtteline: et vabariiklased ei suutnud 2024. aasta valimistel antud lubadusi pidada. Ennekõike need seonduvad inimeste ostujõu ja majandusliku toimetulekuga ning majandusväljavaadetega. Ka vabariiklaste kriitika 2024. aasta sügisel oli suunatud ju inflatsiooni ohjeldamisele, energia hinnataseme alandamisele, kuid reaalsuses oleme näinud, et nendest eesmärkidest ei ole suudetud kinni pidada. Vastupidi: ennekõike ka energiakandjate hinnatõusu tõttu on ka üldine inflatsioonisurve kiirenenud, ja valijate hinnang oli hukkamõist," kommenteeris Reinsalu ERR-ile.

"Lähemas tulevikus, jaanuarikuu järel, kui demokraadid faktiliselt saavad selle enamuse kätte, kujuneb tähelepanu sisepoliitilisele vastasseisule. Sisepoliitiline vastasseis teravneb ja on suunatud väga paljuski ka õiguslikeks vaidlusteks: milline on presidendi lubatav pädevuste raam ja omakorda siis presidendi pädevuste raam vetodeks kongressi seadusandlike initsiatiivide üle," lausus Reinsalu.

Reinsalu sõnul on suur küsimus, kuidas tõlgendavad neid valimistulemusi näiteks Venemaa ja Hiina.

"Kindlasti siin on tugev ettemääramatuse mõõde, mis võib anda ka signaale, et Ameerika Ühendriike käsitletakse sisemiselt lõhestatuma ja nõrgemana. Välispoliitikas formaalselt presidendi pädevus säilib, ja ma arvan, et ka selles valdkonnas kindlasti ebamäärasust kerkib esile rohkem," sõnas Reinsalu.

Reinsalu sõnul ei tohiks aga Euroopa valimistulemusi valesti tõlgendada ning arvata, et enam ei ole vaja Euroopal endal nii majandusliku kui ka julgeolekulise suveräänsuse ehitamisse nii tugevalt panustada. "Nende küsimustega tegelemine ei tohi kuidagi muutuda jõuetumaks seoses sellega, et demokraatide parlamendienamus moodustub."

USA-s toimusid teisipäeval vahevalimised, mille tulemuste järgi kaotavad vabariiklased demokraatidele enamuse nii esindajatekojas kui ka senatis.