Rongkäigust võttis osa umbes sada inimest, kes tahtsid ettevõtmisega näidata, et Anna Haava tänaval kunagise Jaan Tõnissoni majaga seotud kogukond pole mitte kümmekond noort, vaid et inimesi, kellele sealne tegevus korda läheb, on rohkem, vahendasid ERRi raadiouudised.

Linn andis hõivajatele aega omaniku soovi välja selgitamiseks ja majast välja kolimiseks 5. aprillini. Hõivajad said kontakti Rootsis elava ühe majaomaniku Mariann Põldega, kes leppinuks hõivajatega, kui majas alustaks tegevust sihtasutus. Nüüd on aga Põlde otsustanud anda oma majaosa teisele pärijale Heldur Jaan Tõnissonile, kelle majaga seotud plaanide ja soovide osas püüavad hõivajad nüüd selgust saada.

Enne vastuse saamist majast lahkuda ei kavatseta, ütles hõivajate esindaja Mari-Liis Leis.

"5. aprillil saatsime linnale kirja, tuginedes siseministeeriumi arvamusele, et linn on õiguslikest piiridest üle astunud, esindades eraomanikke. Tahaksime omanikega ise suhelda, mitte linnaga," rääkis Leis.

Tartu linnapea Urmas Kruuse linnal võimuvolituste ületamise kahtlust ei näe.

"Seda kirja lugedes ei saa kuidagi üheselt öelda, et seal olla justkui öeldud, et kohalikul omavalitsusel ei ole õigust esindada erasektorit. Kirjas olev vastus ei ole minu arust sada protsenti adekvaatne. Jääb arusaamatuks, mis siseministeerium ei küsinud meie käest täiendavaid küsimusi, et sellele kirjale vastata. Põhjus, miks linn vahekohtuniku rolli on asunud, on seotud sellega, et Tõnissoni maja kui kultuuriväärtus on oma olemuselt väga oluline. Oleme huvitatud sellest, et see hoone säiliks," rääkis Kruuse.

Hõivajaid juriidilistes küsimustes aidanud Albert Linntam tõdes, et muinsuse säilitamine on ka hõivajate huvi.

"Tahame hoida pärandist, aga me ei ole samas eraomandi vastased. Kindlasti igasugune tungimine kellegi isiklikku ruumi on halb. Ka kodanikuinitsiatiiv ja pärandi hoidmine on suured väärtused," sõnas Linntam.

Tõnissoni majas aiandushuviliste jutuõhtuid korraldav Kalev Järvik ütles samuti, et omaniku soove austatakse, ainult seni pole omanik neile oma soove avaldanud.

"Maja on 20 aastat seisnud. Linnavalitsus ei ole suutnud omanikule esitada nõuet, et ta teeks oma kinnisvara korda. Omanikul on lisaks õigustele ka kohustus, aga antud juhul aetakse taga õigust, aga kohustused unustatakse ära. Praegu pakub linnavalitsus omanikule tasuta haldusteenust, see on absurd, selle asemel, et linnavalitsus kirjutaks omanikele, et see oma maja korda teeks," rääkis Järvik.

Linnapea tõdes, et kogu hõivamisega seotud teemal on siiski ka üks hea tulemus. Nimelt on nüüd lõpuks maja omandisuhted selgemaks muutnud ning ühe omanikuga võiks olla asjaajamine kergem kui mitmega.