Uued paremäärmuslased ehk nn autonoomsed natsionalistid ei kasuta äratuntavalt äärmuslikku sümboolikat ja varjavad oma hoiakuid avalikkuse eest, kuid oma eesmärkide saavutamiseks on nad valmis kasutama vägivalda.

Kaitsepolitsei ja teiste õiguskaitseasutuste hinnangul võivad just sellistest ringkondadest kasvada välja järgmised paremäärmuslikud terroristid. 

Eestis on paremäärmuslus marginaalne

Eestis on paremäärmuslus ülejäänud maailmaga võrreldes selgelt marginaalne ja selle aktiivsete toetajate ring piirdub sadakonna isikuga.

Eestis puudub äärmuslikel ideoloogiatel kandepind ning suurimaks potentsiaalseks ohuks on äärmuslike ideede võimalik import välisriikidest või väikeste rühmitiste radikaliseerumine interneti kaudu leviva propaganda mõjul.

"Rahvusvaheline kogemus kinnitab, et kõige tõhusam viis ekstremismi leviku ennetamiseks on tagada kvaliteetse hariduse laialdane kättesaadavus. Etnilisel, usulisel või rassilisel pinnal solvava käitumise taga ei olegi enamasti tegelik äärmuslus, vaid mõtlematus ja lüngad hariduses," sedastas kaitsepolitsei.   

Ligi kuus aastat peale aprillirahutusi tõdes kaitsepolitsei, et toonased äärmuslike aktsioonide eestvedajad täna enam avalikkuse tähelepanu köita ei suuda, rääkimata kümnete või sadade inimeste tänavale meelitamisest.

"Need, keda kuritegelike totalitaarsete režiimide ülistamine emotsionaalsel tasandil sügavalt riivab, on tänaseks saanud tagasi usalduse Eesti põhiseadusliku korra suhtes. Teised, kelle jaoks on oluline sõjas langenute mälestamine, saavad seda teha euroopalike tavade kohaselt ja kedagi solvamata," märkis kapo.

Ohuks võib kujuneda küberruumi kuritarvitamine

Kaitsepolitsei hinnangul võib ka ilma kindla ideoloogilise taustata väljakutsuv ja agressiivne tegevus, näiteks internetikeskkonnas, olla kaudseks ohuks riigi põhiseaduslikule korrale.

"Enamasti on sellistel puhkudel tegemist mõnes teises riigis juba tähelepanu saanud tegevuse kopeerimisega. Väljendub see teatud isikute soovis arvutivõrgu kaudu valitsusasutusi või e-keskkonna taristut rünnates panna proovile oma "võimed" ja samal ajal takistada võimalikult paljude inimeste igapäevaseid toiminguid või halvata nende ligipääs informatsioonile," märkis aastaraamat.

Eelmisel aastal tegi kaitsepolitsei muu hulgas kindlaks küberrünnakutega ähvardanud isikud ehk Anonymouse nime taha varjunud noored ja neist lähtunud ohu ulatuse.

"Tegelikku ohtu selle ähvarduse taga ei olnud ja tegu oli pigem noorsoopolitsei pädevusse kuuluva sündmusega," kinnitas kapo.