Suurgildi hoone, praeguse ajaloomuuseumi kelder oli juba 15. sajandi alguses veinikelder ja peosaal, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

"Need samad gildivennad siin Suurgildis jõid iga päev. Neli korda aastas olid neil suured joodud - jõulujoodud, vastlajoodud, maijoodud, papagoi laskmise joodud ja need kestsid ikka kaks nädalat jutti ning siis pidutseti ikka mehiselt," räägib ajaloomuuseumi teadur-kuraator Ivar Leimus.

Viin oli veel 16. sajandil arstirohi, mida sai apteegist. Rootsi ajal olukord muutus. Keskaja inimestele tasuti töö eest nimelt raha, aga ka söögi-joogiga.

"Kogu aeg anti neile siis palka - raha ja õlut. Aga kuskil 1620-30 hakkab asi muutuma. Nendele hakatakse viina andma õlle asemel," ütleb Leimus.

Ajaloomuuseumis võib näha näiteks 1,2liitrist toopi, millest 19. sajandi keskpaiga kõrtsides ei joodud mitte õlut, vaid viina.

Maal joodi kõrtsides. Need kuulusid mõisa juurde ja ainult seal tohtis alkoholi müüa. Rootsi kuningas Karl IX käskis 1601. aastal ehitada kõikjale puhkekohti reisijatele ja hobustele. Seda loetakse  ametlikult kõrtside sünniajaks. Kõrtsiäri muutuks eriti tulusaks aga Vene ajal.

"On teada, et 19. sajandi teisel poolel Eestimaa kubermangus, see on siis Põhja-Eesti praktiliselt, Harjumaa, Virumaa, Järvamaa, toodeti üle kahe miljoni pange - pang on 12 liitrit - viina ja sellest pool läks Venemaale ja kolmandik Saksamaale. Ülejäänu jäi Eestisse," ütleb Eesti vabaõhumuuseumi ekspositsiooni kuraator Aile Heidmets.

Tekkis oht, et rahvas joob end lolliks. Joomise vastu hakkasid võitlema kirikuhärra ja koolmeister. Kirikus ja koolis aga kõlas maakeel.

Pärast ärkamisaega, kui juba rohkem ajalehti liikus, võeti aga Heidmetsa sõnul selle vastu väga palju sõna, et ei tohi end rumalaks juua.