Omastehoolduses nähakse vajadust koormust hajutada ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Jüri Kõre riigikogu kõnetoolis ERR
Jüri Kõre riigikogu kõnetoolis ERR
Omastehooldus peaks liikuma üksnes perekonnale pandud vastuselt suuremale koostööle avaliku võimuga, leiab Tartu ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi õppejõud Jüri Kõre.
Omastehoolduse olukord ja selle parandamisvõimalused on täna Riigikogus kõne all riiklikult tähtsa küsimusena. Eestis on igapäevaselt omastehooldajana ametis ligi 17 000 inimest. Sageli tähendab see, et need inimesed ei saa osaleda tavapärasel moel enam ühiskonnaelus, käia tööl või suhelda inimestega väljaspool koduringi, vahendasid ERR-i raadiouudised.

See on perekonna majanduslikule seisule suur löök, rääkimata hooldajast, kes talub pidevalt füüsilist ja vaimset ülepinget ja võib seetõttu peagi ise abi vajada.

Tegemist on justkui lõksuga, mille üks põhjus on see, et riik on ekslikult leidnud, et lähedaste hoolitsemise pereliikmete kandma jätmine odav lahendus. Tegelikult on see ääretult pillav, ütles sotsiaalteemadele keskendunud ajakirjanik Tiina Kangro.

"Kui üks haritud inimene, kes töötab ja teenib ja maksab makse, kuid kusagil 35aastaselt sünnib tal raske puudega laps ja ta jääb temaga koju. Tuleb näha, kui palju tal jääb raha teenimata oma perekonna toetamiseks, kui palju jääb makse maksmata," selgitas Kangro.

Üks võimalus olukorda kergendada, oleks Kangro hinnangul näiteks see, kui raske puudega lapse täisealiseks saamisel ei peaks ta enam üksnes vanemate hoole all elama, vaid appi tuleks ka avalik võim.

Euroopa sotsiaalpoliitikas on üldiselt suund sellele, et tuua hooldust vajavad inimesed hooldusasutustest välja ja toetada võimalikult palju nende iseseisvat hakkamasaamist," ütles Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika instituudi õppejõud Jüri Kõre.

"Peaksime sellelt süsteemilt, mille aluseks praegu on kohustus, et keegi peab kedagi hooldama, minema teisele põhimõttele. See võiks olla koostöö. Kes on rahalises mõttes ja geograafilises mõttes võimeline, teeb füüsilist hooldamist. Kes nii ei saa kaasa rääkida, toetab abivajajat rahaliselt," selgitas Kõre.

Eestis on hooldusteenuse korraldamine ja omastehooldajate toetamine omavalitsuste kanda. Nii, nagu on erinev omavalitsuste käekäik, on ka omastehooldajate tugiteenuste tase väga kõikuv.

"Riik peaks mõjutama hoolekande arengut mingil moel ja kindlustama selle, et see Eesti eri paigus ühtemoodi areneks," märkis Kõre.

Omastehoolduse olukord ja selle parandamisvõimalused on täna riigikogus kõne all riiklikult tähtsa küsimusena.

Toimetaja: Priit Luts

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: