Äsja jõustunud seadusemuudatus ei lahenda kõiki omastehooldajate muresid ({{commentsTotal}})

Alates pühapäevast ehk 1. juulist saavad puudega täisealise hooldajad tasustatud lisapuhkepäevi.

Jõustunud töölepinguseaduse muudatus puudutab tööl käivaid hooldajaid, kuid ei muuda midagi nende omastehooldajate elus, kelle hoolduskoormus on nii suur, et neil polegi võimalik tööl käia, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Töölepinguseaduse muudatuse järgi saab kuni viis päeva tasustatud hoolduspuhkust täisealise sügava puudega inimese lähedane või talle kohaliku omavalitsuse poolt määratud hooldaja.

"Et selles mõttes see, kes inimest hooldab ja samal ajal tööl käib, sellel on siis õigus hooldajapuhkusele. Aga see mõjutabki inimesi, kes suudavad hooldamise kõrvalt tööl käia," ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut.

Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Anneli Habicht ütles, et see on samm õiges suunas, kuid sisaldab nüansse, mida tuleks täiustada. Kõige rohkem on Puuetega Inimeste Koda mures nende omastehooldajate pärast, kelle hoolduskoormus on nii suur, et neil ei ole üldse võimalik tööle minna.

"Nende elu tegelikult see seadusemuudatus kuidagi moodi paremaks ei muuda, pigem võib neil tekkida ja kindlasti tekibki tunne, et nende peale ei ole jälle mõeldud ja neid on ebavõrdselt koheldud ja lahendust ei paista," kommenteeris ta.

Habicht pakub lahendusena hooldajatoetuste ühtlustamist ja tõstmist, sest need on Eesti eri paigus erinevad ja väga väikesed - alates 19 eurost 50 - 60 euroni. Et töötamise vorme on erinevaid, jäävad tasustatud hoolduspuhkusest ilma ka need, kes ei tööta klassikalise töölepinguga, näiteks võlaõigusliku lepingu alusel töötajad ja FIE-d.

"Võiks olla ju võrdne kohtlemine, aga no siis me ei räägi ju ainult hoolduspuhkusest, siis me räägime nendest laste eest võetavatest haiguspäevadest, et kõigist teistest puhkuseliikidest ka. See puudutab terve töölepinguseaduse ümbervaatamist. Et kui see vajadus on olemas, võib seda teha kõigi puhkuseliikide kohta," ütles omakorda minister Sikkut.

Habicht nimetas hoolduspuhkuse tasustamist praegusel kujul lihtsalt korraldatud universaalseks meetmeks, mille sihik pole väga täpselt suunatud.

"Tegelikult praegu ei hakka ju keegi välja selgitama seda, kellel tegelikult hoolduskoormus on. Näiteks ka nende ringist, kes seda puhkust saavad ja mida selle puhkusega näiteks peale hakatakse," sõnas ta.

Habicht lisas, et pühapäeval jõustunud meede suunab inimesi rohkem puuet taotlema. Näiteks tekib hooldust vajavatel eakatel sund vormistada puue, et nende lähedased puhkust saaks.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: